Avaliku Sõna Nõukogu koosoleku kokkuvõte

20.03.2012

Päevakorras oli:

(537) Olev Tomson Postimehe (online) kirjutise „Tõrva Tarbijate Ühistu eksjuhti ootab kohtutee“ (M.Pors, 23.9.12) kohta.

LAHEND: 20.3.12 Lahend: valdavalt vabastav (sõnastamisel)

ilmunu ei ole otseses vastuolus juurdunud praktikaga ega eetikakoodeksiga, kuid prokuratuuri pressiteadete edastamine muutmata kujul süüdistatavat ära kuulamata enne kohtuprotsessi ei ole tasakaalustatud ning vajaks kaalutlemist, mil moel teenib süüdistatava identifitseerimine avalikku huvi

(535) Jaanika Korka Õhtulehe kirjutise "Naistearsti soovitus ajakirjanikule: "Kepi nii, et vahutab, ja maksa abordi eest!"" (S.Silm, 14.10.11) kohta

LAHEND: 20.3.12 Lahend: tauniv (sõnastamisel)

tulnuks anda sõna ka süüdistuse adressaadile

(534) Jaanika Korka Äripäeva ajakirjaniku Piret Reiljani tegevuse kohta ÄP video "Veebiterror tuleb avalikuks" (13.10.11) ettevalmistamisel ja Äripäeva kirjutise "Kui sõnavabadus muutub süljekausiks" (P.Reiljan, 14.10.11) kohta.

LAHEND: 20.3.12 Seisukohta ei saa kujundada (sõnastamisel)

ASNil puuduvad protsessuaalsed vahendid tõe väljaselgitamiseks

(531) Ander Sagadi Kanal 2 saate "Reporter" uudislõigu (3.11.11) kohta

LAHEND: 20.3.12 Lahend: vabastav (sõnastamisel)

uudis on langetatud kohtuotsusest, prokuratuuri ja kohtu väidetav kallutatus ei ole ajakirjanduseetika raames käsitletav küsimus

(530) Raamatu kaasautor Egle Oja Eesti Ekspressi kirjutise "Laste toidunõustaja kuulutas sõja piimale" (K.Vainküla, 16.6.11) kohta

LAHEND: 20.3.12 Lahend: tauniv (sõnastamisel)

ekspertide usutlemine kallutatud küsimusega

505

LAHEND

17. juuni 2011

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Põhja-Tallinna linnaosavanema Karin Tammemägi’ kaebust Eesti Päevalehe kirjutise “Staažikas ametnik vaidlustas koondamise kohtus” (Kadri Ibrus, 13.4.11) kohta.

Kaebuse kohaselt jättis ajakirjanik linnaosavanemale liialt vähe aega selgituste andmiseks (linnaosavanem oli lähetuses) ning saadud selgitusi kasutati artiklis ebaproportsionaalselt vähe. Lisaks on käsitletud vaidlus kohtu menetluses.

Eesti Päevaleht ega ajakirjanik ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Päevaleht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Kaebusest nähtub, et ajakirjanik pöördus Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse poole 11. aprillil 2011 kl 15.54, et avaldada artikkel 13. aprilli numbris. Seega oli linnaosavalitsusel kui seotud osapoolel aega oma positsiooni sõnastamiseks umbes ööpäev – mis on päevalehe ilmumistsüklit arvestades mõistlik tähtaeg. Tallinna linnavalitsus ja selle allstruktuurid on ASNi hinnangul kommunikatsiooni­spetsialistidega mehitatud määral, mis peaks võimaldama anda selgitusi vajadusel isegi veel operatiivsemalt.

Kaebuse esitaja ei ole ASNile lisanud ajakirjanikule saadetud selgitusi, mistõttu puudub võimalus hinnata kärbete olulisust artikli kontekstis.

Kohtuvaidluste kajastamine ajakirjanduses ei ole iseenesest taunitav. Kaebusest ei nähtu, kas ja kuidas sekkus artikkel kohtupidamisse.

Prof. Epp Lauk,

esimees

508

505

LAHEND

17. juuni 2011

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Põhja-Tallinna linnaosavanema Karin Tammemägi’ kaebust Eesti Päevalehe kirjutise “Staažikas ametnik vaidlustas koondamise kohtus” (Kadri Ibrus, 13.4.11) kohta.

Kaebuse kohaselt jättis ajakirjanik linnaosavanemale liialt vähe aega selgituste andmiseks (linnaosavanem oli lähetuses) ning saadud selgitusi kasutati artiklis ebaproportsionaalselt vähe. Lisaks on käsitletud vaidlus kohtu menetluses.

Eesti Päevaleht ega ajakirjanik ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Päevaleht ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Kaebusest nähtub, et ajakirjanik pöördus Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse poole 11. aprillil 2011 kl 15.54, et avaldada artikkel 13. aprilli numbris. Seega oli linnaosavalitsusel kui seotud osapoolel aega oma positsiooni sõnastamiseks umbes ööpäev – mis on päevalehe ilmumistsüklit arvestades mõistlik tähtaeg. Tallinna linnavalitsus ja selle allstruktuurid on ASNi hinnangul kommunikatsiooni­spetsialistidega mehitatud määral, mis peaks võimaldama anda selgitusi vajadusel isegi veel operatiivsemalt.

Kaebuse esitaja ei ole ASNile lisanud ajakirjanikule saadetud selgitusi, mistõttu puudub võimalus hinnata kärbete olulisust artikli kontekstis.

Kohtuvaidluste kajastamine ajakirjanduses ei ole iseenesest taunitav. Kaebusest ei nähtu, kas ja kuidas sekkus artikkel kohtupidamisse.

Prof. Epp Lauk,

esimees

LAHEND

17. juuni 2011

Avaliku Sõna Nõukogu arutas MTÜ "Vene Kool Eestis" (Andrei Lobovi isikus) kaebust Kuku raadio saate "KoolOn" (Kristel Kossar, 16.5.11) kohta.

Kaebuse kohaselt on ajakirjanik intervjueerimisel esitanud tegelikkusele mittevastavaid väiteid, mis kahjustavad kaebuse esitaja head nime ja mainet. Ajakirjanik väitis kaebuse esitaja kinnitusel, et MTÜ “Vene Kool Eestis” on seda tüüpi organisatsioon, mida väga armastab rahastada Venemaa valitsus. Samuti olevat ajakirjanik väitnud, et “Vene Kool Eestis” organisatsiooni tagant paistavad Venemaa poliitikute kõrvad.

Kuku raadio toimetaja Kristel Kossar selgitas ASNile, et lausutud kommentaari näol oli tegemist tema kui ajakirjaniku arvamusega, mis põhineb organisatsiooni varasemal tegevusel: näiteks organisatsiooni korraldatud konverents, mida peeti enne valimisi, oli haridusministri Tõnis Lukase väitel provokatsiooniline ettevõtmine, mis küttis valimiste eel vene lapsevanemate kirgi valelike ja moonutatud väidetega. Konverentsist võtsid osa Inimõiguste teabekeskuse juht Aleksei Semjonov, Venemaa saatkonna toetusel töötav Venemaa Kaasmaalaste Ühenduste Liit, kuid ka poliitikud Dmitri Klenski ja Andrei Zarenkov. Konverentsil osalemisest teatas meedia vahendusel Öine Vahtkond. Ajakirjanik viitab ka Kaitsepolitsei aastaraamatule, mille kohaselt rahastavad Vene ametivõimud Eesti venelaste organisatsioone, tehes seda peamiselt venekeelse hariduse ja kultuuri toetamise egiidi all.

Kuku raadio peatoimetaja kt Ulla Länts lisas, et kaebuse esitajale on toimetus pakkunud sõna vastulauseks, aga ta ei ole seda kasutanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Kuku raadio ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Ajakirjaniku viidatud asjaoludel on tegu poliitilise debatiga. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on poliitilises diskussioonis sõnavabadus kõige enam kaitstud ning tolereeritavad on isegi emotsionaalselt äärmuslikud seisukohad. Kaebuse esitaja ei ole ka näidanud, milles konkreetselt seisneb nende hea nime kahjustamine.

Ajakirjanik on piisavalt põhistanud, millele tuginedes on ta oma väiteid esitanud. Ka ei ole ajakirjanik väitnud, et “organisatsiooni “Vene Kool Eestis” tagant paistavad Venemaa poliitikute kõrvad”, vaid et “paistavad venemeelsete poliitikute kõrvad”, mis on põhimõtteline erinevus.

Prof. Epp Lauk,

esimees

491

LAHEND

24. jaanuar 2011

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Olev Tomsoni kaebust Postimehe artikli “Tarbijate ühistust sai juhataja rahamasin” (Nils Niitra, 23.09.2010) kohta.

Kaebuse esitaja leiab, et teda on käsitatud süüdi olevana enne, kui tema kohta oleks jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Ajakirjanik teadis, et kaebaja ei ole isegi kahtlustatav, kuid käsitas kaebajat artiklis siiski süüdi olevana, loetledes kuriteoteates esitatud sündmusi (asjaolusid) seoses kaebaja tegevusega ühistu juhatajana. Kaebuse esitaja väitel puudus kõnealuse teema käsitlemiseks avalik huvi. Kui ajakirjanik oleks soovinud artiklis rõhutada ainult uurimisasutuse ja prokuratuuri aeglast tööd kriminaalasja menetlemisel (1,5 aastat, kellelegi kahtlustust esitamata), poleks olnud vajadust siduda lugu kaebuse esitaja isikuga. Kaebuse esitaja kinnitusel tekitati talle artikliga põhjendamatuid kannatusi.

Postimehe ajakirjanik Nils Niitra selgitas ASNile, et nimetatud artiklis on korduvalt märgitud, et käsitletavas juhtumis ei ole siiani kellegile kahtlustust ega süüdistust esitatud. Postimees ei ole soovinud kellegi mainet kahjustada. Lugu põhineb Tõrva Tarbijate Ühistu juhatuse poolt esitatud kuriteoteadetel ja allikate jutul. Lugeja saavat sellest aru, et ajakirjanik ei käsita kedagi süüdi olevana. Postimees on ajakirjaniku kinnitusel seisukohal, et artikli puhul on tegemist õigustatud avalikku huvi vääriva teemaga, milles käsitleti kohalikku elu puudutavaid teemasid: Valgamaa ühe suurema tööandja juhi võimalikud seadusvastased teod; prokuratuuri liiga aeglane kriminaalasja menetlemine, mida on raske mõista kuriteoteate esitajatel; esialgsele kuriteoteatele lisatud uued episoodid. Igasuguse kriitika avaldamine kaebaja käitumise kohta langeb kokku avalikkuse informeerimise vajadusega ja on seega õiguspärane.

Avaliku Sõna Nõukogu vaatles kõnealust artiklit kaebuses tõstatatud aspektist (EAEK p 4.4) ning asus seisukohale, et Postimees on rikkunud head ajakirjandustava.

Esmalt käsitleb ASN vaidluse lahendamisel kasutatavaid mõisteid ja lühidalt kriminaalmenetluse seadustikus sätestatut.

1. Ajakirjanduseetika koodeksi p 4.4 kohaselt ei või ajakirjandus inimest käsitada kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. See lause väljendab süütuse presumptsiooni. Koodeksis kasutatud sõna “kurjategija” on rahvakeelne väljend. Süütuse presumptsioon (KrMS § 7 lg 1) tähendab seda, et kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Eeltoodust tulenevalt kasutab ASN vaidluse lahendamisel edaspidi sõnade “kurjategija” ja “sellekohase kohtuotsuse” asemel sõnu “süüdi olev” ja “süüdimõistev jõustunud kohtuotsus”.

2. Süütuse presumptsioonist tulenevalt ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud tõendama oma süütust (KrMS § 7 lg 2).

3. Menetlejatel on menetlusosaliste õiguste tagamise kohustus, sealhulgas kohustus tagada kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalne võimalus ennast kaitsta (KrMS § 8    lg 2).

4. Menetlejateks on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus (KrMS § 16 lg 1). Menetlusosalisteks on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik (KrMS § 16 lg 2).   

5. Kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus või prokuratuur, kui selleks on ajend ja alus (KrMS § 193 lg 1).  Kriminaalmenetluse ajendiks on kuriteoteade ja aluseks on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (KrMS § 194). 

6. Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile (KrMS § 195 lg 1).

Teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus (KrMS § 195 lg 2).

7. Kohtueelses menetluses kogutakse tõendusteavet. Uurimisasutus (politseiasutus) ja prokuratuur selgitavad kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud (KrMS § 211). Uurimisasutuse ametnik koostab kohtueelse menetluse kokkuvõtte (KrMS § 153).

8. Prokurör koostab süüdistusakti (KrMS § 154) juhul, kui ta pärast kriminaal­toimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid (KrMS § 226 lg 1). Prokuratuur saadab süüdistusakti kohtusse ja süüdistatavale (KrMS § 226  lg 2).

9. Pärast kohtulikku uurimist teeb kohus otsuse (KrMS § 309):

(1) Kohtuotsus võib olla õigeksmõistev või süüdimõistev.

(2) Õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud.

(3) Süüdimõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtuliku arutamise tulemina on tõendatuks tunnistatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav.

OTSUSE PÕHJENDUS

 ASN leiab, et vaidlusalust artiklit avaldades on rikutud eetikakoodeksi punkti 4.4, mille kohaselt ei või inimest käsitada süüdi olevana enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Postimehe artikli pealkiri “Tarbijate ühistust sai juhataja rahamasin”, on kindlas kõneviisis ja kaebajat süüstav. Artikli pealkirjaga on lugejale loodud arusaam, et artiklis kirjutatu on tõestatud. Artiklis kajastatakse uurimisasutusele esitatud teadet (kuriteokaebust; vt p 6), milles kaebajat süüstatakse kuriteos, ja mille kohta uurimis­asutus ei ole veel kogunud tõendusteavet ega selgitanud kaebajat õigustavaid või süüstavaid asjaolusid (vt p 7). Selline kuriteokaebus on pelgalt vihje, väide, arvamus või oletus, mis annab tegutsemiseks ajendi uurimisasutusele, kuid mille avalikusta­mine vaidlusaluses artiklis rikub süütuse presumptsiooni. Tõendamata väidete esitamine artiklis ja nende seostamine kaebaja isikuga kahjustab kaebaja mainet.

Süütuse presumptsioonist tulenevalt ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud tõendama oma süütust (vt p 2).

Artiklis heidetakse kaebajale ette, et ta ei soovinud Postimehe ajakirjanikuga rääkida ega süüdistavaid väiteid kummutada. Süütuse presumptsioonist tulenevalt oli kaebajal õigus ajakirjanikule seletuse andmisest keelduda. Kaebaja vähene soovlikkus ajakirjandusele selgitusi anda oli õigustatud ja sellest ei saa teha järeldust kaebaja süülisuse kohta. Tõendusteavet kogutakse uurimisasutuse poolt kohtueelses menetluses (vt p 7).

ASN leiab, et kuigi ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta (EAEK p 1.2), ei teeni vaidlusaluses artiklis avaldatud tõendusteabeta süüstava kuriteokaebuse avaldamine eeltoodud eesmärki. Avalikkus ei saanud artiklist tõest, ausat ja igakülgset teavet. Küll aga tekitas ajakirjandus oma tegevusega kaebajale põhjendamatuid kannatusi. Kaebaja suhtes süütuse presumptsiooni rikkumine ei ole vabandatav ajakirjandusvabadusega.

ASN nõustub kaebaja seisukohaga, et kriitikat seoses kuriteokaebuse pikaleveninud menetlemisega uurimisasutuses ei olnud põhjust siduda kaebaja isikuga.

Triinu Vernik,

aseesimees

485

LAHEND

24. jaanuar 2011

Avaliku Sõna Nõukogu arutas AS-i Atko Grupp (juhataja Margo Tomingase isikus) kaebust ETV uudistesaate "Aktuaalne Kaamera" lõigu (Lauri Linnamäe, 28.10.10) kohta, milles räägiti ametiühingute läbirääkimistest bussifirmadega miinimumpalga üle.

Kaebuse kohaselt viidati uudisloos anonüümsele bussijuhile (kes ei ole Atko Grupi töötaja), kelle sõnul on Valgamaal bussijuhtidel halvad töötingimused. Seda hinnangut laiendati uudislõigus kogu Atko Grupile.

Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa teatas vastuseks ASNile, et kuna ERR tunnistab eneseregulatsiooniorganina vaid Pressinõukogu, ei pea ERR võimalikuks ASNile seisukohta avaldada. Hinnangu saamiseks on ERRi juhatuse esimehe väitel vajalik esmalt pöörduda ERRi ajakirjanduseetika nõuniku poole.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Rahvusringhääling on esitatud loos eiranud head ajakirjandustava.

ASNi hinnangul on taunitav ühe konkreetse firma diskrediteerimine, tuginedes vaid anonüümse allika vahendatud kuuldusele (töötingimustest Valgamaal). ASN on ka varem rõhutanud, et anonüümseks jääva allikaga saab erandkorras põhistada faktiväiteid, kui avalikkusel on oluline vastavat informatsiooni teada, ent allika avaldamine kahjustaks allika õigustatud huve. Vaatlusaluses uudisloos aga rõhutatakse televisiooni formaadi­võtetega (standup) anonüümselt allikalt saadud negatiivset hinnangut konkreetse bussifirma suhtes, lisamata sellele põhistavat ajakirjanduslikku uurimust. Negatiivne hinnang oli sealjuures esitatud selges kuulujutu formaadis ning seeläbi võrreldes uudise ülejäänud sisuga hästi meeldejäävalt ja suure mõjuga hoiakute kujundamisel.

Prof. Epp Lauk,

esimees

494

LAHEND

24. jaanuar 2011

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Tallinna linnavalitsuse (abilinnapea Yana Toomi isikus) ja Tallinna Haridusameti (juhataja Andres Pajula isikus) kaebust Kanal 2 saate “Reporter” lõigu ‘Plindris kool küsib õpetajate palgaraha lapsevanematelt’ (16.12.2010) kohta.

Kaebuse kohaselt on Tallinna koolide rahastamist, sealhulgas Mustamäe Gümnaasiumi rahastamisprobleeme käsitlev lugu ühekülgne – Tallinna linnavalitsuse kui seotud osapoole ja süüdistuste adressaadi seisukohta ei ole uudisloos kajastatud. Saates esitatu on meelevaldne, mis kahjustab linnavalitsuse mainet ning loob tegelikust olukorrast väärettekujutuse.

Kanal 2 ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Kanal 2 on rikkunud head ajakirjandustava.

ASNi hinnangul on uudislugu kompileeritud mitmest erinevast teemast. Lugu keskendub etteheitele, et Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis tuleb lapsevanematel koolile täiendavalt maksta kooli keeruka rahalise seisu tõttu. Lisatakse lõik haridusministri etteheidetelega seoses asjaoluga, et valitsuse poolt Tallinna linnale eraldatud vahendid loodus- ja täppisainete õppevahendite soetamiseks ei ole koolidele edasi antud. Teemade kokkusidumine põhjustab ulatusliku eksitamise. Et loost ei nähtu, mida haridusministrilt küsiti, ei näi ühilduvat tema seisukohad tõstatatava teemaga Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi kohta. Samas uudislugu loob ettekujutuse, et minister suhtub just sellesse kriitiliselt. Samuti ei puutu olukord riigilt saadava õppevahendite soetuseraldise jaotamisega Tallinna linnavalituse poolt Mustamäe Gümnaasiumi finantseerimisküsimustesse.

Kõigis loos esitatud osateemades on Tallinna linnavalitsus seotud osapool, kelle ärakuulamine ja kelle seisukohtade esitamine olnuks loos tulenevalt ajakirjanduse eetikakoodeksist vältimatult vajalik.

Prof. Epp Lauk,

esimees

 Avaliku Sõna Nõukogu nüüd ka Facebook'is. Võib hakata nii fänniks







(organisatsioonileheküljel) kui ka sõbraks (isiklikul leheküljel) ja



puha. Eesti Meediakoolitajate Liit on Avaliku Sõna Nõukogu tööd



korraldava MTÜ liikmesorganisatsioon.



ASNi kodukalt võimalik leida näitõppematerjali (lahendid).







Facebooki personaalleht:



http://www.facebook.com/home.php#!/profile.php?id=100000017851612&sk=wall



Facebooki organisatsioonileht:



http://www.facebook.com/home.php#!/pages/Avaliku-Sona-Noukogu/182364745123987



ASNi kodukas: http://www.asn.org.ee/index.html







Parimatega



Urmas Loit,



Avaliku Sõna Nõukogu tööd



korraldava MTÜ juhataja



asn@asn.org.ee







 

LAHEND

20. september 2010

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Narva linnavolikogu liikme Olga Närgi kaebust Narvskaja Gazeta kirjutise “Осторожно, жулики от власти!” (“Ettevaatust, sulid võimu juurest!”; 6.5.2010, autor Gennadi Afanasjev) kohta.

Kaebuse esitaja kinnitusel ei ole artiklis esitatud faktiväited korrektsed ja kahjustavad mainet. Temalt kui süüdistatavalt keegi kommentaari ei küsinud ning toimetus jättis tähelepanuta ka artiklis viidatud volikirja andja vastulause taotluse.

Narvskaja Gazeta peatoimetaja Sergei Stepanovi selgitusel ilmus kõnealune artikkel arvamusrubriigis ning kajastab autori arvamust korteriühistus juhtunu suhtes. Olga Närgi kui linnavolikogu liikme tegevuse suhtes on õigustatud avalikkuse kõrgendatud huvi, seda enam et Närgi on samalaadse tegevusega viimase aasta jooksul ennegi tähelepanu köitnud. Närgi pole toimetusele vastulausetaotlust ega pretensioone esitanud. Samuti ei soovinud volikirja andja esitada vastulauset artikli kohta, vaid artikli illustratsiooniks olnud politseile esitatud avalduse kohta. Ka oli volikirja andja visiit toimetusse olnud “emotsionaal-agressiivse” iseloomuga.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Narvskaja Gazeta on rikkunud head ajakirjandustava.

On tõsi, et linnavolikogu liikme suhtes on õigustatud avalikkuse kõrgendatud huvi. Samas sisaldab artikkel kaebuse esitaja kohta tõsiseid süüdistusi (dokumendi võltsimine), mille puhul tulnuks omal algatusel kohe küsida asjaosalise kommentaari (EAEK p 5.1). Asjaolu, et toimetus otsustas kirjutise paigutada arvamuslugude rubriiki, ei vabasta autorit ega toimetust kohustusest esitada loo materjal täpselt (p 1.4) ja igakülgselt (p 1.2), kõiki osapooli ära kuulates (p 4.2) ning fakte, oletusi ja arvamusi lahus hoides (p 4.1). Samuti lasus toimetusel kohustus kontrollida esitatava informatsiooni tõesust, ka juhul, kui autor ei olnud toimetuse töötaja (p 3.5). Kui vead avaldatud materjalis ilmnevad pärast avaldamist, tuleb toimetusel avaldada parandus (p 5.3). Kõik need eetikakoodeksi nõuded on vaadeldava kirjutise puhul täitmata. Loole esitatud täpsustus, mille Narvskaja Gazeta artiklis kuulamata jäänud osapool avaldas ajalehes Gorod (“A жулики – кто?” (“Kes siis on sulid?”), 14.5.2010, autorid Konstantin Varakin ja Ljudmilla Assejeva), viitab selgelt, et neil olnuks seisukoht käsitletava teema kohta lisada ka Narvskaja Gazetas.

Mis puudutab artiklile illustratsioonina lisatud käsikirjalist avaldust politseile vahejuhtumi uurimiseks, siis on ASN veendumusel, et see sisaldab informatsiooni samaväärselt artikli põhitekstiga. Kui see uurimisorgani töödokument on leidnud tiražeerimist ajalehes, siis laieneb selles esitatud väära või täpsustamist vajava info kohta õigus vastulauseks samalaadselt, nagu toimetusmaterjali puhul. Käesoleval juhul ei selgu illustratsioonina esitatud dokumendi koopiast, kas see on üldse politseile esitatud (pole vastavat märget), kas see on menetlusse võetud ning kas ja missuguseid menetlustoiminguid on sellega seoses läbi viidud.

Prof. Epp Lauk,

esimees

470/478

SEISUKOHT

20. september 2010

Avaliku Sõna Nõukogule arutas kaht samalaadset kaebust seoses Eesti Päevaleht Online avaldamispraktikatega. Esimene neist puudutab kommentaari kustutamist ajakirjandus­liku loo juurest, teine online’is arvamusartikli kõrvaldamist pärast selle avaldamist.

Jaak Kangro väljendas kaebuses arusaamatust selle üle, et tema teemakohane kommen­taar artiklile “Mupo hakkas äärelinnas valesti parkijaid püüdma” (17.7.10) kustutati ilma ühegi selgituseta. EPLis saab kommentaari lisada vaid end ID-kaardi abil tuvastades. Kangro oli loos, mille juurde ta kommentaari lisas, allikaks, kuid talle tundus, et tema seisukohta on loos kajastatud ebapiisavalt. Kommentaariga lisas ta faktilist materjali ning täpsustas oma seisukohta.

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe avaldas aga pahameelt Eesti Päeva­lehe suhtes sellepärast, et online’is võeti maha arvamusartikkel “Igor Gräzini räpase sõja tegelikud tagamaad” (12.8.10), mis ometigi oli varem toimetuse poolt tellitud ja heaks kiidetud. Ametlikke seletusi toimetus artikli autorile ei esitanud, küll olevat kaebuse kohaselt asjaga tegelenud EPLi toimetaja autorile telefonitsi selgitanud, et ““ülevalt” tuli käsk artikkel maha võtta ja sellele pandi veto peale”.

Eesti Päevaleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogul on ebapiisavalt informatsiooni mõlema juhtumi asjaolude hindamiseks, kuivõrd üks osapool – Eesti Päevalehe toimetus – omapoolset infot anda ei soovi. Seetõttu sõnastab ASN seisukoha üldisemalt, soovitustena samalaadsetes olu­kordades käitumiseks.

Ühest küljest on mõeldamatu, et toimetustele saaks ette kirjutada, mida avaldada. Selles suhtes peaks iga toimetus olema sõltumatu ning lähtuma oma professionaalsetest põhi­mõtetest. Kui ajakirjandusväljaanne pakub oma rakendustes võimalusi osalus- või kodaniku­ajakirjanduseks, on vajalik reeglite läbipaistvus ja selgus, sest lugejad eeldavad sel juhul ka enda sõnavabaduse austamist toimetuse poolt. Auditooriumi suhtes on aus, kui üksikasjalikult oleksid määratletud ka kustutamisreeglid. Eriti olukorras, kus autor on toimetusele teada, oleks mõistlik talle täpsemalt selgitada, mis põhjustel pidas toimetus vajalikuks konkreetse kirjutise kustutada. Teatud puhkudel võib osutuda otstarbekaks toimetuslikult muuta kirjutise väljenduslaadi. 

Praegu on mõlemal juhul toimetus jätnud toimetusevälisele autorile selgitamata, miks nende kirjutis ei sobinud ajalehe veebikeskkonda. ASNile tõendusena esitatud tekstidest, mida kaebuse esitajad avaldasid EPL Online’is, ei nähtu otseselt midagi sellist, mida võiks pidada heale tavale mittevastavaks. Nähtavat põhjust nende tekstide kustutamiseks ei tulene ka EPLi enda ega ka Eesti Ajalehtede Liidu online-kommentaaride heast tavast.

Arvamuste paljusus, kui need ei riku kellegi isiklikke õigusi ega ole eksitavad, lisab ajakirjandusele mitmekülgsust. Online-keskkond on sealjuures vaba ruumipuudusest, mis teistes meedialiikides sageli on kärbete põhjuseks.

Prof. Epp Lauk,

esimees

472

LAHEND

20. september 2010

Avaliku Sõna Nõukogu arutas endise Osula põhikooli kauaaegse õpetaja Eti Marje Ranniti kaebust Võrumaa Teataja kirjutise “Osula kooli peol jagati aukirju ja meenutati koerustükke” (Irja Tähismaa, 29.4.2010) kohta.

Kaebuse esitaja väitel esitab artikkel tema kohta valet, näidates teda vägivaldse õpetajana. Viimast võimendavad internetis loole lisatud kommentaarid. Õpetaja Rannit kinnitab, et ta ei ole iialgi kellelgi suhtes vägivalda rakendanud ning kirjutis on temale tekitanud põhjendamatuid kannatusi. Kuigi ajakirjanikul olnuks kooli kokku­tulekul piisavalt aega ka tema seisukoht ära kuulata, ta seda ei teinud. Kaebuse esitamise hetkeks ei olnud toimetus asunud tehtut korrigeerima.

Loo autor Irja Tähismaa selgitas ASNile, et ta vahendas kooli kokkutulekult vilistlaste mälupildikesi ning Juta Jürgensile meenus just niisugune seik. Selle kasutamine loos ei olnud mõeldud süüdistusena õpetaja Ranniti vastu, mistõttu ei küsinud ajakirjanik õpetajalt ka kohest kommentaari. Vastulauset õpetaja aga ajalehelt ei taotlenud. Mälestuskillu rääkija jääb oma meenutatu juurde, küll on aga kunagise õpetaja käest vabandust palunud nii isiklikult kui ka ajalehe hilisemas jätkuloos (“Osula kooli juubelijärgne skandaalike”, 3.6.2010), milles auditooriumile selgitati täiendavalt ka loo tagamaid. Nimelt olevat õpetaja õpilase tuka ära lõiganud mitte kurjalt ega karistuseks, vaid päästmaks lahti juustesse takerdunud kammi. Seetõttu on toimetuse seisukohalt meenutatud seiga sidumine koolivägivallaga ebakohane.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Võrumaa Teataja ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Kõnealuse vahejuhtumi meenutuse kirjapanek ei ole käsitletav tõsiste süüdistuste esitamisena Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi p. 5.1. tähenduses, vaid pigem memuaarikilluna. Seetõttu polnud kohene kommentaari lisamine vajalik. Mälestusi iseloomustab iga meenutaja subjektiivsus: igaüks tajub ja mäletab asju erinevalt, mälu on selektiivne. Ükski mälestus ei ole absoluutne tõde ja nii tuleks meenutuste avaldamist ka käsitleda. Vastasel korral oleks näiteks igasugune elulugude avaldamine võimatu. Igaüks peab saama subjektiivselt oma elus kogetut meenutada, kui sellega ei põhjustata kellelegi tahtlikult põhjendamatuid kannatusi.

Kaebuse esitajal olnuks võimalik esitada vastulause. Samuti on toimetus avaldanud asjaolusid selgitava jätkuloo, milles on toodud juhtumit meenutanud vilistlase vabandussõnad õpetajale, kui talle meenutused hingelisi kannatusi põhjustasid.

Prof. Epp Lauk,

esimees

476

LAHEND

20. september 2010

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Lasva Agro OÜ (vandeadvokaat Kaspar Lind) kaebust Maalehe kirjutise “Petturist marjakasvataja peab PRIA-le pool miljonit tagasi maksma” (H.Raamets, 3.6.10) kohta.

Kaebuse kohaselt on artiklis Lasva Agro OÜ kohta esitatud valesid ja eksitavaid faktiväiteid: firmale ei ole esitatud nõuet poole miljoni krooni tagastamiseks. Sellest tulenevalt osutub ebakohaseks artiklis kasutatud väärtushinnang. Artikkel sekkub selliselt käimasolevasse kohtuvaidlusse Lasva Agro OÜ ja PRIA vahel. Kaebuse esitaja soovib, et ajaleht kustutaks uudise väljaande elektroonilisest keskkonnast.

Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik edastas ASNile vastuse, mis on varem saadetud vandeadvokaat Kaspar Linnule. Toimetuse kinnitusel on artiklis selgelt käsitletud PRIA otsust trahvida Lasva Agrot 538 193 krooniga ning see summa peetakse tasa­arveldusega kinni kolme järgmise aasta toetussummadest. PRIA käskkirja kohaselt on Lasva Agro OÜ 2009. aastal taotlustes näidatud mustsõstraistanduse aluse pinna ja reaalselt kindlakstehtud pinna erinevus üle 50%. Omapoolsete selgituste andmiseks on antud võimalus ka Lasva Agro OÜ esindajale Margus Ojapervele, kes tunnistas Maalehele, et tegelikkuses istandust enam ei ole. Maaleht tugines omapoolsete hinnangute andmisel PRIA käskkirjas ja selle vaide otsuses fikseeritud asjaoludele. Toimetuse vastuses kinnitatakse, et tavainimese mõistliku arusaama kohaselt on nii suure erinevusega andmete esitamise korral täiesti kohane hinnang, et tegemist on pettusega.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Maaleht pole järginud head ajakirjandus­tava pealkirja sõnastamisel.

Pealkirjas firma kohta kasutatud väljend “pettur” on sildistav, tugineb oletuslikule tõlgendusele ega ole põhistatud artiklis toodud faktidega. Petturlus on juriidiliselt sisustatav termin. Hinnangu firma tegevusele saanuks jätta lugeja teha.

Raskesti mõistetavast kirjutisest selgub, et Lasva Agro OÜ sai neli aastat toetust nõuetele mittevastava istanduse eest (kuni paarkümmend istikut hektari kohta normaalseks peetava 3000 asemel). Pärast kontrolli otsustas PRIA kontrollibüroo juhataja Mariell Jõesalu sõnul “kolme aasta jooksul pidada ettevõtjale makstavatelt teistelt toetustelt trahvina kinni alusetult taotletud summa”. ASNile esitatud materjalidest ei nähtu, et tsitaat oleks vale. ASNi hinnangul on tõlgendamise küsimus, kas tasaarvelduse korras trahvi maksmine on samaväärne toetuse tagasimaksmisega.

Mis puudutab kaebuse esitaja taotlust kustutada artikkel ajalehe elektroonilisest keskkonnast (internetist), siis Avaliku Sõna Nõukogu toetab ajalehtede elektrooniliste arhiivide puutumatust, s.t et paralleelselt paberväljaandes avaldatud lood säiliksid seal avalikkusele kätte­saadavana esialgsel kujul. Küll aga on soovitav uute asjaolude ilmnemisel (vastulause, toimetuse õiendus või täpsustus, sõltumatu analüütiku või kogu hinnang vms) vastav informatsioon artikli juurde lisada.

Prof. Epp Lauk,

esimees

473

502

LAHEND



28. aprill 2011

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Tallinna abilinnapea Yana Toomi kaebust Kanal 2 saate “Reporter” uudisloo “20 Tallinna õpetajat saadeti keeleeksamile” (16.3.11) kohta.

Kaebuse esitaja väitel on tegu valeandmete esitamisega ning tahtliku paanika külvamisega: Tallinna linn ei kavatse puuduliku riigikeeleoskusega õpetajaid vallandada, vaid linn hoolitseb nende keeleõppe eest kuni vastava keeletaseme saavutamiseni.

Kanal 2 ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et valdavalt ei ole Kanal 2 head ajakirjandustava rikkunud.

Tegemist on 29-sekundilise diktoritekstiga katteplaani taustal, mille esituslaad on suhteliselt neutraalne. Kaebusest ei nähtu, millist osa infost peab kaebuse esitaja vääraks. Kaebuse esitaja väitel oli õpetajate koguarv vale, kuid ei esita samas õiget arvu. Seetõttu puudub võimalus ka eksituse ulatuse üle otsustada.

ASN leiab, et kui ajakirjanduses avaldatakse ebaõigeid väiteid, tuleks esmalt – eeldades meediaorganisatsioonilt heausksust, et eksitud pole tahtlikult – pöörduda toimetuse poole ning taotleda valeandmete ümberlükkamist (vastulauset). Selleks annab aluse nii ajakirjanduseetika koodeks, meediateenuste seadus kui ka võlaõigusseadus. Avalikkuse huvides on, et toimetus tekkinud vead võimalikult kiiresti ja märgatavalt parandab. Iga faktieksimus ei ole ASNi hinnangul automaatselt eetikarikkumine – vea tekkeks võib olla erinevaid, ka toimetusest mittesõltuvaid põhjusi. Ka käesoleva juhul kasutatud lühiuudise vorm ei võimalda igakülgsuse printsiipi väga ulatuslikult rakendada. Alles kui toimetus keeldub paranduse või vastulause avaldamisest, saab edasi arutleda võimaliku eetilise probleemi üle.

ASN nõustub, et uudise lause “Kui õpetaja (…) eesti keelt selgeks ei saa, siis kaalutakse nendega töösuhte lõpetamist” on umbisikuline ja ebamäärane, sest sealt ei selgu, kes kaalub. Uudisest ei nähtu selle info allikaid ning pole arusaadav, kas tegu on faktiväite või arvamusega. Samas ei ole “kaalumist” väidetud otsesõnu ka linnavalitsuse suhtes, kuigi see tuleb kontekstiliselt ühe võimalusena arvesse. Selliselgi puhul olnuks efektiivseim viis taotleda toimetuselt vastulauset eelpool toodud põhjustel.

Kaebuses toodud väide, et Kanal 2 külvab tahtlikult paanikat, pole piisavalt põhistatud: puudub viide sihtrühmale, selge kinnitus paanika tekkimise kohta ning tõendus tahtluse kohta.

Prof. Epp Lauk,

esimees