Riigikogu esimees Ene Ergma sõnavõtt
Eesti Ajakirjanike Liidu 24. kongressil
17.mail 2011
Austatud ajakirjanikud!
Ajakirjanike ees esinemine on kahe otsaga asi. Kui hakkaksin teid kiitma, siis leiaksite ilmselt, et olen populist ja pugeja. Kriitika teie suunal võib aga lennata bumerangina tagasi.
Siiski küsin, kas Eesti ajalehed, raadiojaamad, telekanalid ja teised meediumid suudavad piiratud ressursside tingimustes toota kvaliteetajakirjandust. Mis see kvaliteet on?
Ehkki kvaliteetse uudise mõistet ei ole teoreetikud peamiselt selle küsimuse subjektiivsuse tõttu üheselt defineerinud, on siiski kokku lepitud, et uudisena esitatav ajakirjanduslik materjal võiks olla faktides täpne ja korrektne, tasakaalustatud, objektiivne, erapooletu, info peaks olema mitmekülgne ja detailirikas ning lugu peaks täitma ka korrektse vormistamise nõudeid.
Alustame ootusest, et täidetakse elementaarsed nõuded faktide esitamisele – klapivad kuupäevad, inimeste nimed ja miljardi asemel ei kirjutata miljon ja vastupidi. Oleks aga suurepärane, kui ajakirjandus kannaks püsivalt Eestis riigi- ja omavalitsuste võimu kontrollivat rolli. Või näiteks analüüsiks samu põhimõtteid järgides meie ümber toimuvaid sündmusi ja suundumusi ning neid inimestele lihtsalt ja arusaadavalt selgitaks.
Püüdes süüvida ajakirjanduse kvaliteeti mõjutavaid tegureid, tuleb otsida vastused mõnedele küsimustele, nagu näiteks:
Kas väljaannetel jätkub inim- ja raharessurssi, ning teadmisi, et toota kvaliteetajakirjandust? Kas ja kui palju lastakse ennast allikatest juhtida? Milline on kompromiss meediaettevõtte huvide ja ühiskonna vajaduste vahel? Kas ajakirjanikel ikka jätkub motivatsiooni tegelemaks kvaliteetajakirjandusega? Kui sellele pakuvad alternatiivi lihtsamini kättetulevad ja kergemini mahamüüdavad teemad, kas ollakse pigem orienteeritud kvantiteedile kui kvaliteedile?
Mina küsiksin - kui palju on üldse vaja uurivat ajakirjandust? Võib-olla tulebki nentida, et uuriva ajakirjanduse osakaal saabki olla väike, sest suuremale osale inimestest jõuavad kohale lihtsad sõnumid?
Võib öelda, et auditoorium on see, kes otsustab, millistel teemadel peaks kirjutama ja rääkima. Sest kui kirjutada vaid keerulistel teemadel, võib auditoorium huvi kaotada. Kui lugeja kaotab huvi, kukub ka lehe tiraaž, mida panevad tähele reklaamimüüjad, kes hakkavad seepeale mõnes muus kanalis reklaami müüma. Et reklaamimüük on lehele üks suuremaid sissetulekuallikaid, siis mõjutab reklaami ära langemine ka otseselt väljaande majanduslikku seisu. Kui väljaanded peavad hakkama saama vähemate ajakirjanikega, siis jätab suurenev koormus vähem aega uuriva ajakirjandusega tegeleda ning sunnib ajakirjanikke keskenduma vaid jooksvatele uudistele ja seda võimalikult lihtsal moel, ehk siis uudiste otsimise asemel keskenduvad ajakirjanikud pigem pressiteadete, blogide sissekannete ja juba teistes kanalites ilmunud lugude ümberkirjutamisele.
Tagaside, kuidas auditoorium reageerib sellele, mida ajalehed ja muu meedia uudiseks teeb, saabub kõige kiiremini võrgulehtede kommentaaridesse. Sageli pole need reaktsioonid kuigi läbimõeldud ja argumenteeritud, vaid pigem aitavad anonüümsetel kommentaatoritel enda sisepingeid välja elada. Mina isiklikult hindan reaalset tagasisidet ja seepärast tänan Eesti Päevalehte, kes enam ei vaheta mõtteid mitte anonüümsete kommentaatoritega, vaid end näitavate inimestega. Igaüks võib kommentaaride arvudest näha, kuidas see mõjutab aktiivsust – koos anonüümsusega on kadunud kommentaatorite mass.
Tuleb meeles pidada, et meedial on võim mõjutada inimesi ja nende arvamust. Võimuga kaasneb meedia vastutus, vastutus võimaliku ülekohtu eest, mis sünnib, kui meedial on kiire ja ta viskab hooletult avalikkusesse kontrollimatuid spekulatsioone. See kujundab ennekõike meedia enda mainet ja inimeste suhtumist.
Mõnes mõttes on poliitikud, parteid ja ajakirjandusväljaanded, eriti võrguväljaanded äravahetamiseni sarnased – kõigil on vaja, et inimene neid valiks. Nüüdsel ajal saame ka arvuti kaudu valida, samamoodi, hiirega klikkides. Kui päev lõpeb, siis loetakse klikid kokku ja võidab see, kel rohkem klikke, kuid see ei tarvitse tagada kvaliteeti.
Igal juhul oodatakse nii poliitikutelt kui ajakirjanikelt, et nad neile usaldatud võimu tarvitamisel lähtuksid eelkõige eetikast.
Tänan tähelepanu eest!
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse aruanne
Peeter Ernits
EAL juhatuse esimees
Lugupeetud kolleegid. Kolm aastat on möödas sellest hetkest kui tööle asus Eesti Ajakirjanike Liidu tänane juhatus. Selle ajaga on palju muutunud. Kui toona tundus , et meri on põlvini ja tulevik roosiline, siis ei kulunud kuigi palju aega et olime sügavasse majanduskriisi sattunud. Tööpuudus hakkas kasvama seitsmepenikoorma sammudega. Ka paljud meie kolleegid kui just töö ei kaotanud kaotasid sissetulekutes.
Märksõnadeks said kasinus ja kokkuhoiureziim.
Just sellisel taustal tuleks vaadata ka Eesti Ajakirjanike Liidu tegevust viimase kolme aasta jooksul.
Ma ei tahaks hakata siinkohal kordama oma varasemaid aruandekõnesid. Need ripuvad meie kodulehel. Tahaksin seepärast järgnevas keskenduda viimasele aastale, samas sidudes seda varasematega.
Kui juba varem oli oma tegevuse EAL juhatuse liikmena peatanud kolleeg Mart Ummelas, siis seekord tegi seda kolleeg Barbi Pilvre. Seega tegutses juhatus viie liikmelisena.
Juhatuse esimehe asetäitja Liina Kusma juhtis sotsiaalajakirjanike tegevust ja korraldas Aasta Ajakirjaniku źürii tööd. Juhatuse liige Enn Anupõld hoidis sidemeid Soome liinil, pidas läbirääkimisi Soome Ajakirjanike Liidu juhtidega rahvusvahelise ajakirjanduskeskuse ehitamiseks Pirital asuvale liidu liikmete kaasomandis olevale krundile ning esindas juhatuses seeniore. Juhatuse liige Maris Johannes oli valitud Rahvusringhäälingu raadiotöötajate usaldusisikuks, kes koos EALi juhatuse liikme Natalja Sikkemäega sõlmis ERRi juhtkonnaga kollektiivlepingu.
Mina juhtisin juhatuse tööd. Me oleme seda teinud vastavalt oma põhikirjale ja kehtivale seadusandlusele.
Eesti Ajakirjanike Liitu kulub hetkel 469 liiget.
Kongressidevahelisel ajal on liidu liikmeskond jätkuvalt täienenud. Meiega on liitunud oma ala tipud: Kaja Tampere - Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi juht, Linnar Priimägi - Tallinna Ülikooli meediaõppejõud, Tiit Kändler - Eesti Päevalehe kolumnist, Helle Tiikmaa – väliskommentaator, vabakutseline ajakirjanik, Reet Linna ja Maire Aunaste - ERRi produtsendid, saatejuhid, Raivo Suni - ERR analüütik, ajakirjandusmuuseumi asutaja; mitmed endised diplomaadid: Vahur Luhtsalu, Linda Kolk, Marek Luts; vallalehtede toimetajad: Juuli Laanemets, Merike Metstak; kultuuri- ja teadusajakirjanikud: Enda Naaber, Marge-Ly Rookäär (Klassikaraadio), Maria Viidalepp (Eesti Päevaleht), Ivari Vee, Margus Viikmaa, Georg Merilo, Elle Anupõld, Enda Naaber, Lii Samler, Indrek Veiserik, Erki Varma, Katrin Aedma; fotograafid Marko Mumm, Viktor Vesterinen jpt.
Eelmisel aastal ühines meiega 16 kolleegi, kolme viimase aastaga on neid olnud kokku 58.
Kahjuks on meie seast lahkunud kolleegid Uno Vettner, Armut Reinsalu, Kalju Kurepõld, Valdur Telliskivi ja Heiki-Heinrih Tann. Palun mälestada neid leinaseisakuga.
Kuigi EALi liikmete hulka kuulub ligemale 30 väljaande või kanali peatoimetajat või toimetuse juhatajat: Tiia Penjam (Õpetajate Leht - peatoimetaja); Andrei Titov - (MK Estonia-peatoimetaja), Tarmo Õuemaa (Lääne Elu - peatoimetaja); Mart Normet (ETV meelelahutussaadete toimetuse juhataja), Ulvi Pihel (ETV elusaadete toimetuse juhataja), Piret Suurväli (ETV haridus-, teadus- ja keskkonnasaadete toimetuse juhataja), Helle Aan (R-7 direktor); Rein Aro (Elektriala - peatoimetaja), Aita Kivi (Eesti Naine - peatoimetaja), Ruth Kivistik (Reisimaailm - peatoimetaja), Helle Raidla (Elukiri - peatoimetaja), Urmi Reinde (Kesknädal - peatoimetaja), Eve Veigel (Kodu ja Aed - peatoimetaja), Svetlana Zaitseva (Krenholmski Prospekt- peatoimetaja), Ants Tamme (Videvik - peatoimetaja), Indrek Simm (Ruut - loominguline juht), Toomas Kukk (Eesti Loodus- peatoimetaja). Samas peab tunnistama, et paljud tegevajakirjanikud meie liitu ei kuulu. Oma kunagise liikmelisuse taastas aruandeperioodil Toivo Tootsen, jätkuvalt on EALi liikmed Marianne Mikko ja Urve Tiidus, kes valiti Riigikogu liikmeteks. Kahjuks on ka neid, kes liidust lahkuvad. Peamiselt astutakse välja majanduslikel põhjustel, sest paljud ajakirjanikud on masu ajal kaotanud töö.
Sellest tulnevalt on palju maksuvõlglasi. 220 tuhande kroonisest plaanist jäi seekord veidi puudu. Teema, et pikaajalised maksuvõlglased tuleks liidust välja heita on sisustanud korduvalt nii paeguse kui eelmiste juhatuste koosolekuid. Veel viimasel koosolekul arutasime seda teemat taas. Kuid me pole seni sellele teele läinud. Kui seda pole tehtud majandsliku õitsengu ajal, oleks ilmselt rumalus teha seda praegu, kui majandussurutis on kolleege sageli raskelt räsinud. Ent teema jääb õhku. Kas peaks liikmemaksu tõstma?
Samas tuleks paremate päevade saabudes taastada riigi toetus meie liidule. Oli see ju mitmel aastal 400 000 krooni.
Oleme olnud erakordselt kokkuhoidlikud. Nii eelmisel kui viimasel aruandeaastal oleme hoidnud jätkuvalt kokku tervelt viiendiku eelarvega lubatud kuludest. Viimati 87 274 krooni, kõige enam majandus-, transpordi ja lähetuskuludes. Juhatuse esimehena pole ma kulutanud sentigi liidu raha. See aga tähendab kolme aasta jooksul 180 tuhat krooni juhatuse esimehe tasuna pluss kõikvõimalikud muud kompensatsioonid.
EALi hea käekäik sõltub liikmetest ja igaühe panusest organisatsini arengusse. Kongressidevahelisel perioodil tegutsesid aktiivselt EALi Seenioride Klubi (juht Harri Treial), Naistoimetajate Ühendus (juht Merike Viilup); kultuuri- ja teadusajakirjanike pressiklubi. Ajakirjanike Liidu juures on töötanud aastaid keeletoimkond (kauaaegne juht Tiit Maksim).
EALi erinevate osakondade külalisteks on olnud Eesti Keele Kaitse Ühingu juht Reet Vääri, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Paavo Palk, Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia president Rein Müllerson, psühholoogiaprofessor Ülo Vooglaid, AS Tavid omanik, psühholoogiamagister Alar Tamming, Rahvusringhäälingu korrespondent USA-s Neeme Raud, K-Komando endine juht Lembit Kolk jpt.
EAL-I arvult suurim on Eesti Rahvusringhäälingu Raadioajakirjanike osakond, kus töötavad tõelised Eesti ajakirjanduse tipud: Kai Vare, Kaja Kärner, Tiit Karuks, Margitta Otsmaa, Mall Mälberg, Olev Kenk, Toomas Kelt, Tõnu Karjatse, Ülle Karu, Olga Shubin, Galina Shustrova, Natalja Sikkemäe, Aleksander Lukjanov, Jaan Elgula, Aili Jõeleht, Ivan Makarov, Toomas Shalda, Reet Tõllasepp, Mart Ummelas, Meelis Süld, Kersti Inno, Tiina Kuningas, Jüri Nikolajev, Haldi-Normet Saarna, Anne Erm, Marje Lenk, Anna-Maria Kurrel, Priit Kuulberg, Vambola Paavo jpt.
Eesti Raadio on ainus EAL allorganisatsioon, mis ühendab arvestatavat hulka ajakirjanikke ja selle organisatsiooni usaldusisik peab läbirääkimisi oma juhtkonnaga. Kollektiivleping sõlmitakse aastaks. 2010.a. lõpus pikendati eelmisel aastal sõlmitud lepingut. Samuti oli 2010.a. tuline arutelu töö sisekorra eeskirjade üle.
Pärast seda kui kaks usaldusisikut on saanud koondamisteate võib küsida kas usaldusisik on raadios persona non grata? Mari Ditman koondati, Maris Johannes lahkus raadiost 2010.a. 31. detsembril omal soovil. Sellisel taustal on väga raske leida inimest, kes tahaks olla kolmas. Sellisel taustal võib küsida, kas olukorras kus tööaandja teeb ikka oma äranägemise järgi peaks EAL tulevikus üldse loobuma oma liikmete ametiühingulisest kaitsest? Kui “ja” siis kus veel saab ajakirjanik oma tööasjadest rääkida ja juhtkonnale teada anda „väärakatest“ kohtadest, kui mitte just kollektiivlepingu sõlmimise aegu?
Kui EAL soovib jätkuvalt olla kutseorganisatsioon, tuleb tal tõsiselt tegeleda ka Eesti tööandjatega. Rahvusvaheline IFJ kaart abistab meid välismaal, aga ametiühingulisest rollist loobumine võrdub mugavuslipu heiskamisega. Kevadel loodud kultuurikoda otsib aktiivselt dialoogivõimalusi kultuuriministeeriumiga, et kultuuripoliitikat mõjutada ja oma liikmete sotsiaalsete garantiide eest võidelda. Sellisel taustal poleks õige, et ajakirjanike liit ennast küpsiseklubiks taandaks.
EAL on ainus ajakirjanike organisatsioon Eestis, mis on Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ) ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni (EFJ) täieõiguslik liige ning esindab nii eesti kui ka vene keeles kirjutavaid ajakirjanikke rahvusvahelistes organisatsioonides.
Juhatuse liige Enn Anupõld ja EALi liige Marika Katarina Arendi von Wolsky pidasid läbirääkimisi Soome Ajakirjanike Liidu juhtidega rahvusvahelise ajakirjanduskeskuse loomiseks Pirital – liidu liikmetele kuuluval krundil. Euroopa Liidu rahalise toetusega ning Soome kolleegide toetusega oleks olnud võimalus välja ehitada Ajakirjanike Liidule oma kindel kodu, et ei peaks rentima ruume teistelt juriidilistelt isikutelt.
Ajakirjanike Liit on võtmeisik Avaliku Sõna Nõukogu (ASN) tegevuse elushoidmisel. Avaliku Sõna Nõukogu eesotsas on professor Epp Lauk Jyväskylä Ülikoolist (Soome). Nõukogusse kuuluvad EAL-i liikmed Maimu Berg (Soome Instituut), Tamara Kalantar (BNS), Margarita Kornõśeva (Delovõje Vedomosti). Eelmise aasta lahendid ajakirjanduseetika rikkumiste kohta on esitatud kodulehel.
Kongresside vahelisel perioodil alustas tööd Balti Ajakirjanduse Akadeemia, mille eesmärgiks on ajakirjanike koolitamine. Eestist olid akadeemia asutajad kultuuriosakonna liikmed Vitali Belobrovtsev ja Ebba Rääts. Läinud aasta septembris toimus esimene töötuba Jurmalas teemal „Maailma majanduskriis ja meedia“. Eestist osales üritusel 10 EALi liiget; eksperdina Eesti Päevalehe ajakirjanik Erik Aru. Järgmine meediaseminar toimub juuni alguses Vilniuses, teemaks – „Meedia ja poliitika“. Meediaseminaride läbiviimiseks oleme saanud raha Baltimaade Eberti Fondilt.
Informatiivse ettekandega ajakirjanduse hetkeseisust ja tulevikust Eestis esines EALi korraldatud meediaseminaril Piret Tali, millele järgnes aktiivne mõttevahetus. Naistoimetajate Ühenduse juhi Merike Viilupi eestvõttel toimus seminar „Kära meedia pärast” III. Sotsiaalajakirjanike koosolekul analüüsis kriitiliselt meedia olukorda Eestis Tallinna Ülikooli professor Rein Ruutsoo
EAL on täieõiguslik EMSL-i, TALO, ASN-i ja Eesti Koostöö Kogu liige. Jätkuvalt on tihe side EALi koostööpartneri Eesti Juristide Liiduga.
EALi liikmed osalevad pidevalt Soome Instituudis toimuvatel üritustel. EALi uueks koostööpartneriks sai möödunud aruandeaastal Eberti Fond. Suhtlemisel Tallinna linnavalitsuse ja Pirita halduskoguga on EALi liikmetele kuuluva maatüki hea käekäigu eest seisnud põhimõttekindlalt Madli Vitismann ja Merike Viilup.
Mitmed EALi liikmed on pannud kahtluse alla kuulumise TALOsse. Leitakse, et olukorras, kus Eesti Ajakirjanike Liidu liikmetest 4/5 on ise endale tööandjad (peatoimetajad, vabakutselised, füüsilisest isikust ettevõtjad), takistab liidu ametiühingulisus Kultuurkapitali juurde Ajakirjanduse Sihtkapitali taotlemist.
Eesti Ajakirjanike Liit on olnud seotud mitmete väärikate ajakirjandusauhindade ja stipendiumitega nii siin kui sealpool piiri.
Esiteks Juhan Peegli stipendium. Eesti Ajakirjanike Liit ja Kultuurkapital asutasid Juhan Peegli stipendiumi, et toetada ajakirjanike kvaliteetseid loomingulisi projekte. 2010. aastal sai selle stipendiumi Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter.
Kultuurkapitali seisukoht aastal 2011 on, et Juhan Peegli preemia edaspidiseks väljaandmiseks tuleb Eesti Ajakirjanike Liidul taotleda Kultuuriministeeriumilt omaette Ajakirjanduse Sihtkapitali asutamist, nii nagu kirjanikel on Kirjanduse Sihtkapital. Seni saime raha Kirjanduskapitali kaudu.
Teiseks Aasta Ajakirjaniku valimine.
Züriii, mida juba teist aastat juhtis Riigikogu esimees Ene Ergma ja kuhu kuulusid Arengufondi juht Raivo Vare, professor Rein Veidemann, telelegend Mati Talvik, Liina Kusma ja Peeter Ernits otsustas tänavuse tiitli anda Eesti Päevalehe ajakirjanikule Rein Sikule, samas tõstes esile Helle Raidlat ja Janek Lutsu.
Kolmandaks Rahvuskultuuri Fondi Küngi-nimelise stipendium. Ajakirjanike Liidu juhatuse otsusega sai selle viimati EALi liige Enno Poldre.
Neljandaks Euroopa Parlamendi ajakirjanduspreemia.
Juba kolmandat aastat olen juhtinud selle Eesti poolset züriid . Paraku tuleb siinkohal tunnistada et kolleegide huvi on olnud kahetsusväärselt väike.
Kui varasematel aastatel on olnud osalejaid kõigis kategooriates, siis tänavu oli meie raadio- ja teleajakirjanikel tähtsamaid tegemisi kui oma parimaid töid konkursile esitada.
Viiendaks - taas andsid naistoimetajad välja Hea Sõna Auhinna, kelleks läinud aruandeaastal oli Margus Saar.
Seoses kokkuhoiupoliitikaga ei saa Eesti Ajakirjanike Liit Kultuuriministeeriumilt enam tegevustoetust. Kuid Kultuuriministeerium on leidnud siiski EALi tegevust rahaliselt toetada teiste võimalustega. Aruandeperioodil finantseeris ministeerium kahte pressipäeva Ida-Virumaal, mõlema päeva juhiks oli ministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa. Pressipäevadel osales 80 ajakirjanikku. EALil on lootust, et tegevustoetus taastatakse.
Kõrvuti igapäevase ajakirjandusliku tegevusega ligi 1/3 liidu liikmetest kirjutavad või kirjastavad raamatuid.
Autorite ja kirjastajate hulgas on liidu liikmeid: Aita Kivi, Maimu Berg, Reet Made, Ivari Vee, Tiit Made, Epp Petrone, Enn Anupõld, Voldemar Lindström, Ille Grün-Ots, Reet Kudu, Enn Kreem, Anneli Rõigas, Valve Raudnask, Ene Hion, Ülo Siinmaa, Eduard Tüür, Ritta Roossaar, Toomas Alatalu, Linda Järve; Hille Karm, Milla Mägi, Raul Järve, Katrin Aedma, Barbi Pilvre, Peeter Peetsalu, Vambola Lillemäe, Viivi Eksta, Toomas Alatalu, Viljar Ansko, Maire Aunaste, Vitali Belobrovtsev, Tiina Kilkson, Vello Lään, Heino Pedusaar, Endel Saar, Aita Nurga jpt.
Mitmed liidu liikmed on TEA kirjastuse poolt välja antava uue Eesti entsüklopeedia märksõnade koostajad ja artiklite autorid (Rein Aro - tehnikateadused, Ebba Rääts - ajakirjandus, ajakirjanikud ja poliitikud).
EALi liikmete hulgas on mitmeid tuntud fotograafe, filmiloojaid, karikaturiste.
Aruandeperioodil avas Õpetajate Majas oma personaalnäituse fotograaf Viktor Vesterinen. Marina Kaadi film „Auk nr 8” pärjati hiljuti USA-s kahe auhinnaga. Suurepärane dokumentaalfilm „Pisikirjaga suurelt“, mille vastu tunneb huvi välismaailm, valmis teletähel Ella Agranovskajal. Eelmisel aruandeperioodil tähistas oma 80. juubelit mitme isiknäitusega Eestis ja välismaal EALi auliige Eduard Tüür.
Harri Treial on asunud koostama täielikku nimekirja EALi liikmetest, kes on kirjutanud/ koostanud raamatuid.
Kodanikuühiskonna edendamist veavad erinevates toimetustes või vabakutseliste ajakirjanikena töötavad EALi liikmed nii Eestis kui ka välisriikides.
EALi auliige Ülo Vooglaid on järjepanu rääkinud ja kirjutanud Eesti ühiskonna valupunktidest ja pakkunud teadlasena ka võimalike lahendusi. Meie liidu liige on EMSLi üks juhte Alari Rammo, kelle kaudu jõuavad EALi uudised teiste ühinguteni. Sotsiaalajakirjanike ühenduse liikmed osalesid töötajate huve kaitsvate nõudmistega töölepingu seaduse eelnõu arutelul. Aktiivselt sekkub avalike esinemistega erinevates meediakanalites igapäevapoliitikasse näiteks Hispaanias elav ja töötav EALi liige Anna-Maria Penu, kelle soolise võrdõiguslikkuse teemal avaldatud artiklid on äratanud vastukaja mitte üksnes Eestis, vaid ka välispressis. EALi liikme Marek Lutsu ülevaated sumovõitlustelt Jaapanist või seal hiljuti toimunud maavärinast on hindamatu väärtusega uudismaterjal meie kõigi jaoks. EALi liige Ülle Toode valgustab meie kuulajaid Vikeraadios pidevalt sellest, mis leiab aset Itaalias. Jaanus Piirsalu töötab Eesti Päevalehe korrespondendina Moskvas. Eesti tutvustamisega laias maailmas tegelevad meie liidu liikmed: Kaia Kiik Pariisis, Tiina Maiberg Brüsselis Eesti saatkonnas, Aino Siebert Saksamaal, Tiiu Salasoo Austraalias, Rein Kübarsepp ja Kadri Nieuwmans Londonis jpt. Viimasel ajal sageneb EALi liikmete suundumine tööle välismaale - ühtekokku töötab hetkel välisriikides ligi 30 EALi liiget.
Liidu tegevuses omab tähtsust ka liikmete omavaheline suhtlemine vabal ajal. Eesti Naistoimetajate Ühendus korraldab Aita Nurga eestvõttel liidu liikmetele maalikursusi; mitmed liidu liikmed on juba esinenud oma isiknäitustega. Kultuuriosakonna eestvõttel korraldati liikmetele monotüüpiakursus õppejõud Marju Bormeistri juhendamisel ning loodi EALi ruumis võimalus näituste eksponeerimiseks. Poole aasta jooksul on olnud avatud 2 näitust: Ljudmilla Ljulko isiknäitus ning Eduard Tüüri eksliibriste näitus. Liidu liikmed Aleksandr Lukjanov ja Irina Stelmach korraldavad kontserte Tallinna sünagoogis. Eelmise aasta lõpul toimus esmakordselt juubilaride pidulik austamisõhtu (osales 17 juubilari), millest võiks kujuneda traditsioon.
On mõningaid näiliselt lausa igavesi asju. Pean teile tunnistama, et Eesti riigi arvates pole Eesti Ajakirjanike Liit jätkuvalt loomeliit. Sama moodi pole tänaseni õnnestunud luua Ajakirjanduse Sihtkapitali, kuigi sellest on juba pikalt räägitud ja lobbitöö sel teemal on kestnud pikalt ja jätkuvalt. Kinnitan teile, me ei ole sellele vaatamata lootust kaotanud. Meil on palju sõpru.
Nagu te mäletate, oleme uuendanud ja kaasajastanud meie põhikirja. Tänane kongress toimub tema järgi.
Nagu te teate on EAL kunagistest valdustest väga vähe järel. Jah, ma pean silmas Pirita jõe kaldal asuvat Kosemetsa tee 902 ruutmeetri suurust kinnistut kinnilöödud akendega uberikuga selle keskel. Juhatus on olnud seda meelt, et seda tuleks vääristada, et majanduslikult sobilikud hetkel see siis realiseerida. Selle nimel oleme intensiivselt tegutsenud. Läbirääkimised ettevõtja Aivar Tuulbergi ja AS Vallikraavi kinnisvaraga on andnud viimaks tulemuse. Kosemetesa tee suurele kinnistule, mille hulka kuulub ka EAL kinnistu on valminud detailplaneering ja see on ka kinnitatud. Vähe sellest, vastavalt sõlmitud kokkuleppele on Eesti Ajakirjanike Liidu kinnistu lisaks veel suurenenud. Niisiis - meie kinnistu on vääristatud.
|
Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) 24. Kongressi protokoll
Toimumise aeg ja koht :
17. mai 2011
Tallinnas, Kreutzwaldi 14
Eesti Raadio I stuudio
|
Kongress algas kell 14.30 ja lõppes 18.05.
|
|
| |
|
Kongressi avamine ja rakendamine
Kongressi avab EAL-i juhatuse esimees Peeter Ernits.
EAL-i kongressile on kutsutud kõik 469 liiget. Vastavalt Põhikirja 10.9.2 punktile võib kongress vastu võtta otsuseid, kui on esindatud viiendik EALi liikmeskonnast pluss üks liige. Osavõtjate nimekiri on lisatud protokollile (Lisa 1).
Kongress valib juhatajaks Peeter Ernitsa ja protokollijaks Varja Sootaki.
Poolt: 132 häält
Vastu: 0 häält
Erapooletuid: 0 häält.
Ernits teeb ettepaneku mälestada meie hulgast lahkunuid Armut-Feliks Reinsalu, Kalju Kurepõldu,Valdur- Tiit Telliskivi, Uno Vettnerit, Heikki – Heinrich Tanni leinasesisakuga.
Ernits teeb ettepaneku valida häältelugemiskomisjon 5 liikmeline:
Marika Katarina Arendia Elita von Wolsky,
Milla Mägi,
Katrin Aedma,
Vivian Vulp,
Ene Pajula.
Poolt: 132 häält
Vastu: 0 häält
Erapooletuid: 0 häält
.
Ernits teeb ettepaneku juhatuse poolt valida neljaliikmeline mandaatkomisjon koosseisus:
Liina Kusma (esimees), Arvi Matvei, Piret Mäeniit, Kersti Raudam.
Poolt 132 häält 132 häält
Vastu 0 häält
Erapooletuid 0 häält
Ernits teeb ettepaneku kinnitada päevakord, mis vastab kutses esitatule. teatele
1. Kongressi rakendamine. Toimkondade valimine.
2. Auliikme valimine.
3. Mandaatkomisjoni aruanne ja selle kinnitamine.
4. EALi juhatuse aruanne ja selle kinnitamine.
5. Revisjonikomisjoni aruanne ja selle kinnitamine.
6. 2010. majandusaasta aruande kinnitamine.
7. 2011. a. eelarve kinnitamine.
8. Juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine.
Poolt: 131 häält
Vastu: 0 häält
Erapooletuid: 1 hääl.
2. EALi auliikme valimine
Ernits teeb ettepaneku juhatuse nimel valida EALi auliikmeks Ene Hion.
Peeter Ernits annab sõna Ene Hioni tutvustamiseks Kersti Raudamile.
Peeter Ernits paneb hääletusele Ene Hioni kandidatuuri:
Poolt 132 häält.
Vastu 0 häält.
Erapooletuid 0 häält.
EALi auliikmeks on valitud Ene Hion.
3. Mandaatkomisjoni aruanne ja selle kinnitamine
Mandaatkomisjoni aruande esitas mandaatkomisjoni esimees Liina Kusma.
Aruanne on lisatud protokollile, lisa nr 2.
Mandaatkomisjon teatas, et kongressile on registreerinud 158 EALi liiget.
Kongressile on saabunud 17 külalist. Seega on Eesti Ajakirjanike Liidu 24. kongress vastavalt Eesti Vabariigi mittetulundusühingute seadusele ja EAL-i põhikirjale otsustusvõimeline. Mandaatkomisjon tegi kongressile ettepaneku kinnitada mandaatkomisjoni aruanne.
Ernits paneb hääletusele mandaatkomisjoni aruande.
Poolt 131 häält
Vastu 0 häält
Erapooletuid 0 häält
4. EAL-i juhatuse aruanne ja selle kinnitamine
Juhatuse tegevuse aruande kannab ette EAL-i juhatuse esimees Peeter Ernits (Lisa 3).
Arutelu käigus võtsid sõna Tiit Made, Ester Šank, Merike Viilup, Madli Vitismann, Katrin Aedma, Margarita Kornõseva, Ebba Rääts, Liina Kusma, Viljar Ansko, Mart Ummelas (vt stenogramm)
Ernits teeb ettepaneku juhatuse aruanne kinnitada.
Poolt: 141 häält
Vastu: 0 häält
Erapooletuid: 0 häält.
5. Revisjonikomisjoni aruanne ja selle kinnitamine
Aruande esitas revisjonikomisjoni liige Mati Määrits, lisa nr 4 .
Ernits palub aruanne kinnitada.
Poolt: 141 häält
Vastu: 0 häält
Erapooletuid: 0 häält
6. 2010. aasta majandusaruande kinnitamine
2010. aasta majandusaasta aruande esitas EAL-i juhatuse esimees Peeter Ernits, lisa nr 5.
Ernits palub aruanne kinnitada.
Poolt: 140 häält
Vastu: 0 häält
Erapooletuid: 1 häält
7. 2011. aasta eelarve kinnitamine
2011. aasta majandusaasta eelarvet tutvustab Peeter Ernits (Lisa nr 6).
Ernits palub eelarve kinnitada.
Poolt: 141 häält
Vastu: 0 häält
Erapooletuid: 0 häält.
9. Uue juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine
Vastavalt Eesti Ajakirjanike Liidu Põhikirjale on eelmise juhatuse ja revisjonikomisjoni tähtaeg lõppenud. Peeter Ernits teeb ettepaneku kutsuda tagasi eelmine juhatus ja revisjonikomisjon täies koosseisus ja valida uus juhatus 9- liikmeline ja revisjonikomisjon 3-e liikmeline.
Poolt: 131 häält.
Vastu: 4 häält.
Erapooletuid: 6 häält.
Ebba Rääts loeb ette EALi liikmete poolt esitatud kandidaadid uude juhatusse:
Peeter Ernits
Piret Mäeniit
Helle Tiikmaa
Olga Šubin
Linnar Priimägi
Ene Pajula
Juuli Laanemets
Meelis Süld
Madli Vitisman
.
Irina Stelmach esitas juhatusse kandidaadiks Peeter Võsu.
Kõik nimekirjas esitatud olid nõus kandideerima.
Peeter Ernits pani hääletusele, kas hääletamine on salajane või lahtine.
Salajast hääletust pooldas 131 liiget.
Vastu oli 1 liige.
Erapooletuid ei olnud.
Uude juhatusse jäid kandideerima ja hääletussedelitele kanti järgmised nimed:
1. Peeter Ernits
2. Piret Mäeniit
3. Helle Tiikmaa
4. Olga Šubin
5. Linnar Priimägi
6. Ene Pajula
7. Juuli Laanemets
8. Meelis Süld
9. Madli Vitisman
- Peeter Võsu
Ebba Rääts loeb ette liikmete poolt esitatud kandidaadid revisjonikomisjoni liikmeteks:
Jelena Rootamm-Valter
Aivar Kaljusaar
Mati Määrits
.
Uude revisjonikomisjoni jäid kandideerima ja hääletussedelitele kanti järgmised nimed:
Jelena Rootamm-Valter
Aivar Kaljusaar
Mati Määrits
Kandidaadid juhatusse ja revisjonikomisjoni said sõna enda tutvustamiseks, pärast mida algas salajane hääletamine.
Häältelugemiskomisjoni protokolli EALi juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni valimise kohta kannab ette Arendia Elita von Wolsky Marika Katarina (Lisa 7).
Kandidaadid juhatusse said hääli alljärgnevalt:
1. Peeter Ernits 146 häält
2. Helle Tiikmaa 113 häält
3. Olga Šubin 113 häält
4. Linnar Priimägi 111 häält
5. Meelis Süld 111 häält
6. Piret Mäeniit 109 häält
7. Ene Pajula 106 häält
8. Madli Vitisman 100 häält
9. Juuli Laanemets 84 häält
- Peeter Võsu 59 häält
Seega osutusid uude juhatusse valituks
1. Peeter Ernits
2. Helle Tiikmaa
3. Olga Šubin
4. Linnar Priimägi
5. Meelis Süld
6. Piret Mäeniit
7. Ene Pajula
8. Madli Vitisman
9. Juuli Laanemets
Vastavalt Põhikirjale valis EALi 24. kongress EALi juhatuse esimeheks Peeter Ernitsa, kes sai salajasel hääletamisel kõige rohkem hääli.
Revisjonikomisjoni salajase hääletamise tulemused:
Jelena Rootamm- Valter 102 häält
Aivar Kaljusaar 102 häält
Mati Määrits 113 häält
Seega osutusid revisjonikomisjoni valituks:
Jelena Rootamm- Valter
Aivar Kaljusaar
Mati Määrits
Kongress lõppes kell 18.05.
Protokolli lisad:
Osavõtjate nimekiri, lisa 1
Mandaatkomisjoni aruanne, lisa 2
Juhatuse aruanne, lisa 3
Revisjonikomisjoni aruanne, lisa 4
2010. a majandusaasta aruanne, lisa 5
2011. aasta eelarve, lisa 6
Häältelugemiskomisjoni protokollid, lisa 7
Kutse kongressile, lisa 8.
Koosoleku juhataja: Peeter Ernits
Koosoleku protokollija: Varja Sootak
|
|
|
|
 |
 |
|
|
|
|
|
| |
|
