1999.aasta juunis möödus 80 aastat Eesti Ajakirjanike Liidu moodustamisest. Lehemeeste organisatsiooni asutamisdokumendid kirjutati pidulikult alla Tallinna Raekojas 16.juunil 1919.a.
1940. lõpetasid okupatsioonivõimud EAL-i tegevuse ja natsionaliseerisid tema varad.
Alles 1957. lubati ajakirjanikel uuesti oma liit luua - see oli aga loomeliitudest kõige viimane.
Välissuhted
23.juuni 1933 kirjutati Tallinnas alla kolmepoolne Balti Pressi Liidu leping.
1940 Balti Pressi Liidu töö katkes. 22.juunil 1998 - 65 aastat pärast toonase liidu tekkimist kirjutati Tallinna Raekojas alla Balti Ajakirjanike Föderatsiooni asutamise lepingule - viimane on Balti Pressi Liidu kaasaegne nimetus.
1998.aastast on EAL Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (IFJ-International Federation of Journalists) liige, kuhu kuulub kokku üle 130 liikme 100 erinevast riigist.
Traditsioonid
Eesti Ajakirjanike Liit on alates 1966 korraldanud ajakirjanike kokkutulekuid.
Esimene kokkutulek toimuski 1966.aasta 20.-21.augustil Pullapääl.
1990-1993 jäid kokkutulekud ära.
Samuti on korraldatud aasta pressiballe, kus on antud välja auhinnad aasta ajakirjanikele
Toredaks traditsiooniks on kujunenud ka maakondlikud pressipäevad, kus ajakirjanikud saavad tutvuda erinevate Eesti maakondade elu-oluga.
EAL püüab pakkuda oma liikmetele täiendkoolitust, seminare ja koostöös välisabiga ka koolitusi välismaal.
Koostöö
Koostöölepingud on sõlmitud Teenistujate Ametiliitude organisatsiooniga "TALO" 20.10.1998.
Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni (TALO) 14.09.2000.a. kirja nr. T-66 alusel kanti EAL 10.oktoobril 2000 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri allosana peetavasse ametiühingute registrisse.
EAL-i juures töötavad keele- ja seenioride klubi ning ajakirjanike väitlusklubi. |
