Juhatuse aruanne

Lp. delegaadid, austatud külalised.

Alustan küsimusega, miks seisan täna kõnepuldis mina EAL-i juhatuse esimehe kohusetäitjana. Vastuse saamiseks tuletan meelde eelmise korralise kongressi lõpuminuteid, kui majandusaasta aruande kinnitamisel tekkis saalisolijail põhjendatud küsimus salapärase muude ärikulude nime all olnud ~ 160 000.- krooni suuruse väljamineku kohta. Küsijad vastust ei saanud. Raamatupidaja ja revisjonikomisjoni esimees soovitasid küsida minult, kuigi ka mina olen ise küsija. Vastust saamata kinnitas kongress aruande. Kongressi järel tahtsin ma tegelikust majandusseisust siiski aimu saada ja pöördusin revisjonikomisjoni poole, et nad aitaksid juhatust vastuste leidmisel. Revisjonikomisjon ütles, et nemad annavad aru ainult kongressile ja juhatuse tähelepanu puudustele ei juhi. Omal käel tehtud uurimise järel laekus EAL-i arvele tagasi ligi 60 000.- krooni ja EAL-i juhatuse esimehe post jäi 8. maist vabaks. Juhatuse otsused ka sellest ajast on köidetud kollaste kaante vahele, millega te võite tutvuda. Juhatuse liikmed valisid mind esimehe kt-ks ja selles rollis alustan uuesti:

Lp. delegaadid, austatud külalised.
On rõõm teid tervitada Eesti Ajakirjanike Liide korralisel, 14. kongressil.
Kongresside vahelisel ajal on EAL-i liikmete arv olnud üsna stabiilne – kokku on meid 632, neist mehi 294, naisi 338.
Vanuseline jagunemine

kuni	30 a.	76
	40	96
	50	148
	60	141
	70	113
	80	50
	90	8

Uusi liikmeid oleme aasta jooksul vastu võtnud 25.
Meie põhikiri võimaldab algorganisatsioonide moodustamise, kui väljaandes töötab vähemalt 3 liidu liiget. Tänaseks on algorge moodustatud 46.
Algorg-i staatus suhtlemisel tööandjaga on võrdne EAL-i kui üleriigilise a/ü-õigustega ja algorg-i esindajal on usaldusisiku garantiid. EAL-i juhatus on seisukohal, et liit peab ühendama nii loome- kui ametiliidu ideed.
Eesti Raadio siselehest eelmise aasta kongressi järel võib lugeda, kuidas mõne delegaadi küsimusele, kellele seda liitu vaja on, midagi pole tehtud, midagi ei toimu, vastas Anne Osvet: Sõbrad, kes siis peaks tegema? Kes on see keegi kusagil kaugel ja kõrgel, kes tuleb meie eest toimetama?!
Et isetegijaid veel jätkub, näitab keelesektsiooni tegutsemine Tiit Maksimi eestvedamisel. Soe tuba, võimendus, salvestamine ja lahke perenaine Silvia Karro on olnud ja on ka edaspidi Eesti Raadio poolt. Olen nõu pidanud verivärske ajakirja Oma Keel toimetajatega, et keelepäevade temaatikasse ja ülesehitussegi tuua värsket verd.
Ja seenioride klubi aktiivsust ja kokkukäimistahtmist võib ainult kadestada.
Väsimatu ja kannatlik liidu liige Ene Pajula viis meid ka möödunud kevadel Läänemaale pressipäevale. Külastasime Risti ja Oru valda. Hiljem saatis Eesti Raadio Risti valla noortekeskusele ja varjupaigale mööblit.
Oktoobris võõrustas meid kahel päeval Valga Maavalitsus. Pressipäevad korraldas Valdur Sepp. Ka siis ei tahtnud muljed bussi ära mahtuda.
Omaette peatüki moodustab meediaväljaande KLOPPER sünnilugu Margot Visnapi ja Karin Leemeti toimetamisel. Loodan, et paljud on seda lugenud ja nõustuvad, et need 20 000 meie vahenditest on kasutatud otstarbekalt. Tegime järgmise numbri väljaandmiseks taotluse kahel korral Kultuurkapitalile – saime eitava vastuse. Tegime taotluse Balti-Ameerika partnerlusprogrammile – saime eitava vastuse. Siis oli deposiidist vabanemas meie oma raha, kuid miks sellest Klopperile ei jätkunud, räägin edaspidi.
Nii ei olegi teine number ilmunud ja idee algataja peab plaani EAL-i tiiva alt ära minna, et liigne AÜ-lehk lugejaid ja rahastajaid eemale ei peletaks.
Kaalumisel võiks olla ka Sihtasutuse loomine, siis ehk ka EAL-i osavõtul.
Et ei ole kerge survet avaldada, sellest annab tunnistust üks ärajäänud kohtumine. Suve hakul, kui kuum teema oli Sõnumilehe ja Õhtulehe ehk kahe välismaise kontserni Mariebergi ja Schibstedi ühinemine eesti ajakirjandusmaastikul, tegid Põhjamaade Ajakirjanike Föderatsiooni esindajad ettepaneku korraldada Tallinnas ümarlaud e. viisnurklaud.

omanikud	välismaalt
a/ü-d	- " -
omanikud	Eestist
a/ü-d	- "-

ja EAL korraldajana.

Esimeseks hoiatuseks võib tagantjärele arvata mõtte algatajate s.o Norra-Rootsi a/ü-te soovi kohtumine edasi lükata, millele peagi järgnes avaldus, et nemad ei ole sellest kohtumisest huvitatud olnudki. Võime järeldada, et tegemist oli siinsete omanike esindajate ja sealsete omanike ühismõjuga sealsete a/ü-tele.
Vaatamata mõnele tagasilöögile oleme edasi tegutsenud.
Tegime ettepaneku valida Ringhäälingunõukogu koosseisu Jaak Allik ja Barbi Pilvre – ei arvestatud.
Tegime ettepaneku Eesti Rahvuskultuuri Fondi R. Lepiksoni eetikapreemiale esitada Margot Visnap, Arvid Breidaks, Kaja Kärner – ei arvestatud.
Pöördumisi ja kirju meenub ETV segaste päevade ajast, Sõnumilehe ja Õhtulehe ühendamise kohta. 5. jaan. toetasime Tðehhi televisiooni kolleege nende võitluses.
Paar korda sai kokku EAL-i ja Juristide Liidu ümarlaud:
    narkomaaniavastase võitluse senisest käigust ja arengutendentsidest Eestis;
-     töö- ja võlaõigus.

Ja nüüd juriidilisest abist ja meie tegevusest õigusruumis.

Juriidilist abi oli võimalik sümboolse tasu eest saada Harju Maavalitsuse juristide käest EAL-i ruumides Niguliste 4 varasema kokkuleppe põhjal – seda võimalust kasutas 4 ETV töötajat. Individuaalseid konsultatsioone on andnud Eesti Haridustöötajate Liidu õigusnõunik, nüüd kahjuks manalateele läinud Viktor Piirmann ja Kultuuritöötajate Liidu õigusnõunik Sirje Soo, kes on ka mitmete EAL-i põhikirjamuutuste autor.
Kultuuriministeeriumile oleme teinud ettepaneku loovisiku seaduse algatamise kohta. Vastus: seaduse väljatöötamisega tegeldakse. Samuti tegime ettepaneku Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse algatamise kohta, et sealt teiste loomeliitudega analoogselt toetust saada. Vastus: pole otstarbekas algatada.
Arutasime ka EAL-i aukohtu põhikirja. Aukohus arutaks ajakirjanike kutse-eetika nõuete eiramist ja distsiplinaarüleastumisi.
Peale paari arutelu sellel teemal otsustasime sellest enesepiitsutamisest loobuda, kuna ASN-i ja meie aukohtu rolli piiritlemine polnud otstarbekas.

Ja nüüd räägime rahast.

Liikmemaks tuluallikana. Olime planeerinud 200 000 aastaks 2000. Laekus 135 000. Täpsuse lipulaev on siin Eesti Raadio, muidugi tänu kollektiivlepingule, kus tööandja võtab kõik liikmemaksuga seotud raamatupidamisprotseduurid enda kanda. Ma ei loe ette musta nimekirja ka, sest inimeste palgad on väga erinevad. Kuid koputan liidu iga liikme, ka juhatuse liikme südametunnistusele, liikmemaks siiski tasuda. Me petame kalleid kolleege ja iseennast. Suured maksuvõlad teevad supi meie ühises katlas lahjaks.
Juunis õnnestus nn. Kose puidust varemed müüa. Saime selle eest 1 950 000 ja kõigile üürnikele korterite muretsemise kohustusest vabanemise.
29. juunil panime 100 000 kuueks kuuks ja 1,85 miljonit aastaks deposiiti.
Novembris tabas meid välk Maksuametist, mis nõudis päevapealt ligi 130 000 krooni tasumist maksuvõla katteks. Nimelt oli 1998. a. tekkinud riigimaksude võlg, mida me asja ilmsiks tulles 1999. aastal asusime ajatatult maksma. Vahepeal reorganiseerunud Maksuamet ei arvestanud meie tollase ettepaneku ja kirjavahetusega ja nii tuli 60 tuhat 29. dets. deposiidist vabanenud rahast riigile maksta ja 29. juunil ootavad nad teist makset, kui ei õnnestu intresside osas midagi maha kaubelda. Siin on üks põhjus, miks Klopperi teine number tegemata jäi. Kahju on ka sellest, et kevadine majandusasjade korrastamine viis meie koosolekutelt ka revisjonikomisjoni esimehe, kelle nõu selles olukorras oleks meile marjaks ära kulunud.
Käesolevaks aastaks tegime taotluse saada riigieelarvest 200 000 krooni, kuna Kultuurkapitali seadust ei peeta otstarbekaks muuta. Peaminister on lubanud selle raha reservfondist või lisaeelarvest leida, nii nagu teised loomeliidud saavad. Projekte on lubanud finantseerida Integratsiooni Sihtasutus ja Tallinna Linnavalitsus

EAL-i büroost.

Asukoht on Niguliste 4.
Seal töötab Anu Pungas üksinda, sest 1. maist koondas juhatus büroo teise töökoha.
Tänaseks on Anu Pungas kirjutanud avalduse töölt lahkumise kohta, mis lahendatakse poolte kokkuleppe teel, kui oleme leidnud uue töötaja.
Seega üleskutse – leiame uue büroopidaja.
Ja lõpuks juhatusest, kuhu kuuluvad
Ester Spriit, Ester Ðank, Gerda Kordemets, Margot Visnap, Allan Alaküla, Jaanus Kulli, Leivi Ðer, Ralf Amos ja Tiia Palmaru. Koosolekuid pidasime: 16.
Otsuseid võtsime vastu: 13.
Sagedasemad teemad: ametiühinguline ja loometegevus, põhikirja muutmine, Klopperiga seotud temaatika, seadusalgatused jne., mille võiks lühidalt kokku võtta: EAL – kuhu edasi?
Välislähetused jäid ka peaaegu juhatuse piiridesse.
Märtsis käisid Tðehhi Ajakirjanike Liidul külas Allan Alaküla, Ralf Amos ja Anu Pungas. Seda võiks nimetada koostöö jätkamiseks kuue Euroopa Liitu pürgiva riigi Ajakirjanike Liitudega.
Augustist novembrini oli Indias koolis Allan Alaküla.
Nüüd naasid Tokiost Gerda Kordemets ja Barbi Pilvre.
Suvel Soome Ajakirjanike Liidu ajakirjanduspäevadel käis Ester Ðank ja tema reisi kohta on materjal tutvumiseks.
Tänan juhatuse liikmeid, kes seda ühiskondlikku tööd oma võimaluste piires tegid.

Toon välja 3 tulemuslikumat teemat:
1. läbipaistvuseni jõudmine majandusasjades
2. Klopperi ilmumine
3. et töötajate ja tööandjate suhe jõuaks kollektiivlepinguteni.
Et tööandjad pelgavad sellist töösuhte reguleerimise vormi, siis meie ülesanne on olnud propageerida seda tsiviliseeritud maailmas omaksvõetud praktikat. Loodan, et ER kõrval ka teine suur kollektiiv ETV jõuab kollektiivlepinguni, sest ETV loometöötajail oli tarka meelt valida usaldusisikuks Marika Tuus.

EAL omalt poolt korraldas
19. mail seminari individuaalläbirääkimised tööandjaga suurte siis veel ühinemise eel olevate lehtede töötajate palvel.
10. - 11. okt. pakuti võimalust osaleda seminaril: töötajate informeerimine ja konsulteerimine ettevõttes.
28. nov. – 1. dets. korraldas ILO Ilmarises väga põhjaliku koolituse kollektiivlepingu sõlmimisest.

Puudused

Info ei ole büroost hästi levinud.
Lünki on EAL-i internetilehekülje täitmisel.
Ei ole olnud veenvad selgitajad fondide rahajagajaile.
Inventuur võinuks olla sügavam ja sagedam, samuti kassaseisu kontrollimine.

EAL-i tegevussuunad aastaks 2001 kujunevad uue juhatuse jaoks välja teie sõnavõttudest.