Akt 2003-01-30
EESTI AJAKIRJANIKE LIIDU REVISJONIKOMISJONI AKT
22 jaanuaril 2003 a.
Revisjonikomisjon kontrollis Eesti Ajakirjanike Liidu 2002 aasta finantsmajanduslikku tegevust ajavahemikul 6. märts 2002 aastal kuni 31 detsember 2002 aastal. Kassat ja varade olemasolu kontrolliti seisuga 22 jaanuar 2003.
Eesti Ajakirjanike Liidu bilanss seisuga 31. 12. 2002 on tasakaalus: varad kokku moodustasid 1 774 164 krooni ja kohustused ja omakapital 1 774 164 krooni, see on 89 408 krooni võrra väiksemad kui aasta tagasi.
Varadest moodustasid raha ja pangakontod 1 740 458 krooni ja varud (liidu sümboolikaga särgid) 11 727 kooni, aasta lõpuks tasumata arveid praktiliselt ei olnud – neid oli üksnes 400 krooni eest.
Seisuga 31 jaanuar 2002 oli Eesti Ajakirjanike Liidu põhikapital 1 758 098 krooni olles vähenenud aruandeaastal 46 433 krooni võrra, maksuvõlad (detsembrikuu palkadelt arvestatav tulu ja sotsiaalmaks, mis kuulus tasumisele 2003 aasta jaanuaris) 8275 krooni ja tasumata arved 425 krooni.
Kuigi möödunud aasta jooksul tehtud kontrollimiste käigus ja liidu juhatuse töö tulemusel viidi Eesti Ajakirjanike Liidu bilanss vastavusse tegelikkusega, oli aastavahetuse seisuga Eesti Ajakirjanike Liidu bilansis alles jäänud veel üks sisutu kirje 7366 krooni suurune sihtotstarbeline fond, mille kohta ei ole säilunud mitte mingisuguseid dokumente ja millel ei ole revisjonikomisjoni arvates sellisena mitte mingisugust iseseisvat otstarvet. Revisjonikomisjon tegi Eesti Ajakirjanike Liidu juhatusele ettepaneku kaaluda selle fondi lõpetamist sellisel kujul.
Ajakirjanike Liidu 2002 aasta kulud kokku moodustasid 405 149 krooni, sellest liidu tegevuskulud 256 766 krooni ja tööjõukulud 137 937 krooni ning kulum 10 446 krooni. Sama perioodi tulud koos intressi- ja finantstuludega moodustasid 358 716 krooni, sellest liikmemaksud 206 744 krooni, intressi- ja finantstulud 113374 krooni ning kingitud ja muud tulud 38598 krooni.
Revisjonikomisjon peab vajalikuks eriliselt ära märkida seda tööd, mida on teinud liikmemaksude laekumise parandamisel tegevdirektor Merike Viilup. Liikmemaksude laekumine suurenes võrreldes eelmise perioodiga möödunud aastal 24 635 krooni võrra ja ületas peaaegu 17 tuhande krooni võrra selle rajajoone, mis oli seatud 2002 aasta eelarves. Samuti peab revisjonikomisjon märkimistväärivaks asjaolu, et juhatus ja tegevdirektor suutsid korraldada 2002 aastal Liidu tegevust nii, et lubatud 82 tuhande krooni asemel jäädi möödunud aastal 36 tuhande krooni võrra väiksemasse kahjumisse.
Revisjonikomisjon ei avastanud revisjoni käigus kassa, põhivara ja raamatupidamisdokumentide puudusi ja leiab, et Eesti Ajakirjandusliidu finantsmajanduslik tegevus vastab EV Raamatupidamise seadusele ja heale tavale.
Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse otsuste põhjendatuse ja raamatupidemisdokumentide vastavuse pistelisel kontrollimisel revisjonikomisjonil puudusi ei avastanud. Samas pidas revisjonikomisjon otstarbekohaseks, et riskide maandamiseks kehtestaks Ajakirjanike Liidu juhatus liidu kassas korraga hoitava sularaha piirmäära.
Arvesse võttes 2002 aasta 46 tuhande krooni suurust kahjumit ja asjaolu, et kaua kohtuvaidluse all olnud Kose tee 17b kinnistu küsimus on Ajakirjanike Liidu jaoks möödunud aasta jooksul positiivselt lahenenud ja et liit saab seda vara orienteeruvalt aprillist või maist kasutama hakata, on revisjonikomisjon seisukohal, et liidu juhatus peab leidma parima variandi selle vara teenima panemiseks, ning võtma sihiks Eesti Ajakirjanike Liidu eelarve 2003 aasta puudujäägi vähendamiseks võrreldes 2002 aastaga ning eelarve tasakaalustamiseks 2004 aastal. Revisjonikomisjon on seiskohal, et Ajakirjanike Liidul ei ole otstarbekohane seda kinnisvara hoida oma reservis arvestusega, et selle vara väärtus tulevikus suureneb (mis on loomulikult õige), vaid asendada see kinnisvara mingisuguse teise, kuid renti andva kinnisvaraga.
Revisjonikomisjoni esimees
Revisjonikomisjoni liikmed |
