| Lugupeetud Eesti Ajakirjanike Liidu liikmed!
Tänan teid kõiki selle töö eest, mida olete teinud oma töökohtadel, selle vaimsuse eest, mida olete levitanud Eesti ühiskonnas! Ja muidugi liikmemaksude eest, mis sel aastal moodustavad umbes poole EAL-i tulubaasist ning on oluliseks osaks meie organisatsiooni rahalises vundamendis.
Kuid enne juhatuse aruande ettelugemist palun teid minutiks püsti tõusta. Mälestame meie hulgast lahkunud väärikaid EAL-i liikmeid Harald Leppikson, Ülo Tootsen, Ivo Valter.
Tänan!
Kui eelmise aasta juhatuse aruanne algas meeleolus "mureliku suuga", siis täna on mul EAL-i tegevuse kohta võimalik öelda "lootusrikas". Seadsime endale aasta tagasi kaks peamist ülesannet: korrastada ja uuendada organisatsioon ning tagada EAL-i majanduslik ellujäämine ja roll ühiskonnas. Mis siis aastaga tehtud sai?
Liikmeskond
Täna on EAL-il 645 liiget. Kongresside vahelisel ajal on uusi liikmeid juurde tulnud 51. See on viimaste aastate parim saavutus. Aga mitte numbrid pole tähtsad, vaid inimesed nende taga. Me oleme juurde saanud palju noori ajakirjanikke, toimetajaid ja vabakutselisi, kelle vanus jääb 20-40 eluaasta vahele. Kõige rohkem on astunud EAL-i ridadesse Eesti Raadio rahvast - aastaga 15 inimest. Ning see on meie suurima algorganisatsiooni usaldusisiku Mari Ditmanni teene. Aplaus talle! Ajakirjanike Liiduga on liitunud ka Eesti Ekspressi, mitmete ajakirjade ning eraraadiojaamade ajakirjanikke. Samuti Eestiga seotud välisajakirjanikke. Nende loomingulist potentsiaali püüame kasutada EAL-i ja ajakirjandusvabaduse toetamiseks. Andes omalt poolt juriidilist nõu ja moraalset tuge hättasattunuile ning professionaalse eneseharimise ja tsunftitunnet kõigile liikmetele.
Lisaks Tallinnale oleme saanud uusi liikmeid Tartust, Pärnust ja Narvast, Saksamaalt ja Soomest. Oma liikmeksoleku on taastanud Mari Tarand ja Ene Läkk, kui nimetada tuntumaid.
Kongressi eel elavnes uute osakondade loomine. Koonduma on hakanud kultuuri-, teaduse- ja sotsiaaltemaatikat käsitlevad ajakirjanikud. Loomisel on meediatudengite ja vabakutseliste esindused. EAL-i juures tegutsevad aktiivselt Keeletoimkond ja Seenioride Klubi.
Enesekriitiliselt peab juhatus märkima, et side paljude endiste algorganisatsioonidega on aastaid olnud ebapiisav. See on ilmselt olnud ka üks põhjusi, miks osa liikmeid on Liidust võõrandunud.
Head liikmed, vabatahtlik professionaalide ühendus, nagu seda on EAL, saab olla tugev ainult oma liikmete toel. Teie poolt sõnastatud eesmärgid ja initsiatiiv on juhatusele käsulauaks.
"Siseriiklik" tegevus
2005.aasta oli EAL-ile murranguline mitmes mõttes. Juhatus pingutas, et saada EAL-i nimi taas kõlama Eesti avalikkuses. Alustasime koostööd Euroopa Parlamendi Infobürooga Eestis ja võitsime kahel korral ajakirjanike täiendkoolituseks mõeldud seminaride rahastamiskonkursi. 2005.aastal toimusid seminarid ajakirjanike autoriõigustest ja autorilepingust ning oma õiguste kaitsmisest kohtus. Eile esinesid Eesti selle ala tipud - professor Heiki Pisuke ja vandeadvokaat Anu Uritam. Seminar teemal "Eetika ja internet" kogus ligi 70 osalejat ning kanti otse üle interneti vahendusel. Seeläbi said üritusest osa sajad inimesed. Esinejad T.H.Ilves, M.Strandberg ja P.Marvet olid sedavõrd tasemel, et nende ettekannetest vallandus laiem diskussioon ajakirjaniku rollist ühiskonnas.
Juunis toimunud konverents "Meedia ja muutuv ühiskond" oli esimene õnnestunud katse saada ühe laua taha EAL-i ja Lehtede Liidu juhtfiguurid. Selleks, et selgitada meediaväljaannete omanike, neis töötavate ajakirjanike ja protsessi analüüsivate teadlaste seisukohti. Kahe kongressi vahel on peetud veel loenguid stressitaluvusest, strateegilisest kommunikatsioonist ja andmekaitsest.
Sel aastal on ees ootamas neli Euroopa Liidu temaatikaga seotud üritust, vabakutseliste koolitus ning avalik arutelu teemal "EAL-i roll meediapoliitikas". Samas, kõik head mõtted on teretulnud, eriti, kui kaaskirjast leiame eestvedaja nime ja numbri!
Kohalike lehtede õppepäev ja seekord Vändras aset leidnud pressipäev kuuluvad juba traditsiooniks saanud ürituste ritta. Toimus ka vene pressi preemia konkurss, mille "mootoriks" oli Margarita Kornõsheva. Lisaks sellele osalesid Eesti venekeelsed ajakirjaniku oma loominguga (artiklid, raadio- ja telesaated) rahvusvahelisel konkursil Ukrainas. Sealt toodi muude autasude kõrval ära ka kaks peapreemiat.
Üle aastate sai teoks EAL-i eesti-ja inglisekeelse bukleti üllitamine. Järge ootab venekeelne versioon.
Kahjuks pole suudetud taaskäivitada meediakriitilist internetiväljaannet "Klopper". Seni on nappinud raha toimetaja palkamiseks. Viga tuleb parandada, sest vajadus ajakirjanike suhtluskoha ja EAL-i häälekandja järele on ilmne. Kuigi oleme sel aastal suurendanud infohulka EAL-i siselistis ning esitanud juhatuse liikmete seisukohti teistes väljaannetes ja meediakanalites, jääb probleem püsti.
Kaks EAL-i juhatuse liiget jätkavad tööd Avaliku Sõna Nõukogus, mille peamine rahastaja on samuti EAL. Kutsun teid siinkohal üles avaldama oma väljaannetes ASN-i otsuseid, mida suured päevalehed järjekindlalt ignoreerivad.
Väljapoole suunatud tegevus
EAL-i juhatuse esimees ja liikmed on esindanud Eesti ajakirjanikke rahvusvahelistel kongressidel ja konverentsidel. Nimetan neist olulisemad. Siinrääkija käis Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni aastakoosolekutel Bilbaos, aprillis 2005 ja Bledis, aprillis 2006. Esimesel korral oli teemaks "Meedia, kvaliteet ja ajakirjanike õigused Euroopa Liidus ja väljapool", seekord "Ametiühingute roll uuel meediamaastikul". EAL-i initsiatiivil moodustati töögrupp Euroopa uute liikmesriikide ja endiste N Liidu maade ajakirjanike probleemidega tegelemiseks. Solidaarsus on muidugi tore asi, aga kaua me räägime heaoluriikide kollektiivlepingutest, kui samal ajal on meie valupunktid hoopis mujal.
Tiina Jõgeda on osalenud kahel rahvusvahelisel konverentsil, mis käsitlesid ajakirjanike õigusi ning vabakutseliste võimalusi tööjõuturul. Merike Viilup osales seminaril "Naisajakirjanikud Euroopa integratsiooniprotsessis" ning vastas EFJ-i põhjalikule küsimustikule naisajakirjanike probleemidest Eestis. Mart Ummelas tegi Soome liidu tellimusel värske ülevaate meediaomandi struktuurist Eestis. Reet Valing on esindanud meid kodanikuühiskonna teemadel, kuuludes ise ka EMSL-i nõukogusse. Kalev Vilgats aga Euroopa Töönõukogude protsessis, kus käesoleva aasta prioriteediks on töönõukogude asutamine neis Balti riikide ettevõtetes, mis kuuluvad Põhjamaade omanikele.
Oleme kohtunud Soome ja Norra ajakirjanike ametiliitude esindajatega. Soomlased on nõus toetama meid vabakutseliste õigustega seotud küsimusis, norrakad valmis nõustama ametiühingute loomist töökohtadel.
Lisaks on juhatuse esimees EAL-i nimel lülitatud Euroopa Komisjoni nn. Valge Raamatu redaktsioonigruppi, Tartu Ülikooli ajakirjanike magistriõppe nõukogusse, rahvusvahelisse meediaseire gruppi ja Konrad Adenaueri Fondi toimkonda.
Käib ka töö avalikkusega. Mart Ummelas kommenteerib järjepidevalt meie meediamaastiku olukorda läbi Vikerraadio, teised juhatuse liikmed on EAL-i teemaderingi käsitlenud tele- ja raadiosaadetes ning pressis.
EAL-i nimel pole me teinud poliitilisi avaldusi, sest peame Ajakirjanike Liitu professionaalide ühenduseks, kus erinevad ilmavaated on sallitud.
Majandustegevus
Arvestades EAL-i rasket rahalist seisu aasta tagasi, asus juhatus suurendama organisatsiooni omatulu. Korraldasime osalustasuga üritusi, teenides ligi 70 000 krooni tulu. Tugevdasime survet liikmemaksude paremaks laekumiseks, milles on raske üle hinnata uue peasekretäri Ebba Räätsa rolli. Viisime kogu arvepidamise internetti ja lõpetasime sularahaga arveldamise, et tagada tegevuse täielik läbipaistvus. Palkasime professionaalse raamatupidaja ja kehtestasime vastavad sise-eeskirjad.
Hindasime ära Pirita-Kose kinnistu ning pidasime läbirääkimisi võimaliku ostjaga. Praegu on tema pakkumine 700 000 krooni. Tuginedes eelmise Kongressi otsusele mitte müüa kinnistut alla 900 000 krooni, jätkame läbirääkimisi. Kinnisvara on müümata, kuid selleks pole hetkel ka vajadust.
Oleme allkirjastanud lepingu Kultuuriministeeriumiga, mille põhjal eraldati EAL-ile tegevustoetust 400 000 krooni 2006.aastaks. Teen kõik endast sõltuva, et see rida riigieelarves jääks püsima ka edaspidi.
Euroliidu rahale konkureerides saime 2005.aastaks 54 000 ja 2006.aastaks 183 000 krooni sihtotstarbelist tuge seminaride korraldamiseks.
Hoiuarvel olnud summast 105 000 krooni jäi Sampo panka kasvuhoiusele, ligi 1,5 miljoni eest ostsime SEB-i Võlakirjafondi. Konservatiivne (alalhoidlik) paigutamine tähendab paraku aga seda, et suurt tulu see toota ei saa. Liiati olid 2005.aasta intressid viimase kümnendi madalamad. Kasvuhoiuse intress on küll tõusnud 1,65%-lt 2,05%-le, aga Võlakirjafondi oma aga langenud 5,1%-lt 1,8%-le. Seetõttu on juhatus teinud Ühispangale nõude paremale pakkumisele, mis on täna meie laual ja ootab otsust.
Riigieelarve strateegiasse on sisse kirjutatud kodanikuühiskonna arendamine ning EAL-il on kavas sel aastal teha oma ettepanek meie loomepoole rahastamiseks. Sellega seoses jätkame survet ka Loomeliitude seaduse muutmiseks ja Ajakirjanduse Sihtkapitali taastamiseks.
Lõpetuseks
Juhatuse esimene tööaasta on läbi, kaks ees ootamas.
Oleme selle aastaga astunud sammu parema tuleviku poole. Edasine sõltub eelkõige teist! Tänan veelkord kõiki Eesti Ajakirjanike Liidu liikmeid ja juhatust osutatud panuse eest!
Meeldivat Kongressi jätku!
EAL-i juhatuse nimel
Marica Lillemets, juhatuse esimees |
