I ÜLDSÄTTED JA EESMÄRGID
Artikkel 1
Üldsätted
1. Mittetulundusühing Eesti Ajakirjanike Liit (edaspidi Liit) on Eesti ajakirjanike loome- ja kutseliit. Liidu ametlik nimetus on Eesti Ajakirjanike Liit, asukoht Tallinn, Eesti Vabariik.
2. Eesti Ajakirjanike Liit on asutatud loomeliiduna 1919. aastal loodud Eesti Ajakirjanikkude Ühingu õigusjärglasena.
3. Liit on iseseisev eraõiguslik juriidiline isik, tal on iseseisev bilanss, arvelduskontod pangaasutustes ning oma nimega pitsat.
3.1 Liidu nimetus eesti keeles on Eesti Ajakirjanike Liit (EAL). Inglise keeles Estonian Association of Journalists (EAJ).
4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest Eesti õigusaktidest, rahvusvahelistest kokkulepetest ning käesolevast põhikirjast.
5. Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (International Federation of Jounalists, IFJ) liikmena on Liidul ametiühingu õigused. Liit lähtub oma tegevuses Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni eetikakoodeksist (Code of Conduct).
6. Liidul on õigus kuuluda ühendustesse ja organisatsioonidesse, mille põhikirjaline tegevus toetab Liidu eesmärkide täitmist ning mille tegevus pole vastuolus käesoleva põhikirja või kehtiva seadusandlusega.
7. Liit ei vastuta oma liikmete kohustuste eest. Liidu liikmed, v.a juhatuse liikmed, ei vastuta Liidu kohustuste eest.
Artikkel 2
Eesmärgid
1. Liidu tegevuse eesmärgid:
1.1. liikmete töö-, teenistus- ja kutsealaste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ning huvide esindamine, koostöö arendamine suhetes tööandjatega, riigiorganite, kohalike omavalitsuste ning muude asutustega vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele ning rahvusvahelistele lepingutele;
1.2. ajakirjandustöötajate loometegevuse edendamine ja selleks kaasaaitamine;
1.3. Liidu liikmete autoriõiguste nõustamine ja toetamine nende autoriõiguste kaitsel;
1.4. Liidu liikmete arvamus- ja loomevabaduse, sotsiaalsete huvide ja õiguste kaitsmine;
1.5. sõnavabaduse ning vaba ajakirjanduse põhimõtete eest seismine;
1.6. liikmete tööalaste huvide kaitsmine;
1.7. ajakirjanduskultuuri tagamine.
2. Eesmärkide saavutamiseks on Liidul õigus:
2.1 asutada ühinguid, avada esindusi, moodustada osakondi ning muid all- ja struktuuriüksusi, sealhulgas asutada mittetulundus- ja äriühinguid, siht- ja õppeasutusi;
2.2 osaleda tulunduslikes ja mittetulunduslikes ühendustes;
2.3 osakondade vahendusel soodustada kollektiivlepingute sõlmimist tööandjatega;
2.4 koguda informatsiooni liikmete loomingulisest tegevusest;
2.5 koguda ja jagada informatsiooni ning tasu oma liikmete loomingu kasutamise eest;
2.6 esindada oma liikmeid nende soovil kohtus
II LIIKMED
Artikkel 3
1. Liidu liikmeks saab olla Eestiga seotud füüsiline isik, kes on tegutsenud või tegutseb ajakirjanduses, tunnistab ja järgib Liidu põhikirja ja maksab liikmemaksu.
2. Liidu liikmeks võivad olla teised meediaga seotud isikuid ühendavad loomingulised organisatsioonid. Juriidilisest isikust liige on võrdne ühe füüsilisest isikust liikmega.
Artikkel 4
Liikmeks vastuvõtmine
1. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, vastavalt liikmeks astuda soovija kirjalikule või digiallkirjaga avaldusele ja liikmeks vastu võtmise korrale.
2. Liidu liikme õigused ja kohustused saab liikmeksastuja pärast juhatuse otsust ja liikmemaksu tasumist.
3. Liidu liikmel on õigus saada Eesti Ajakirjanike Liidu pressikaart ja taotleda IFJ Eesti pressikaarti.
Artikkel 5
Liikmete õigused
1.1. osaleda hääleõigusega üldkogul;
1.2. valida ja olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse;
1.3. nõuda vähemalt 1/10 Liidu liikmete poolt esitatud kirjaliku avalduse alusel erakorralise üldkogu kokkukutsumist, näidates ära selle nõude põhjuse;
1.4. saada teavet Liidu juht- ja kontrollorganite tegevuse kohta;
1.5. volitada teist Liidu liiget esindama ennast üldkogul;
1.6. kasutada liikmetele võimaldatavaid soodustusi, majanduslikku abi ja sotsiaalset kaitset;
1.7. astuda isikliku avalduse põhjal Liidust välja.
Artikkel 6
Liikmete kohustused
1. Liidu liige on kohustatud:
1.1. järgima põhikirja ning täitma juhtorganite otsuseid;
1.2. juhinduma oma kutsetegevuses Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni eetikakoodeksist;
1.3. tasuma Liidu liikmemaksu vastavalt kehtivale liikmemaksu määrale;
1.4. hoiduma tegevusest, mis kahjustab Liitu ja tema liikmeskonna mainet;
1.5. osutama kaasabi Liidu eesmärkide saavutamisele;
1.6. vabakutseline liige on kohustatud esitama Liidule iga aasta lõpuks oma loomingulise tegevuse ülevaate (teoste loetelu).
Artikkel 7
Liikmelisuse lõppemine
1. Liikmelisus lõpeb:
1.1.omal soovil Liidust välja astumisega, milleks liige esitab juhatusele kirjaliku või digiallkirjaga avalduse;
1.2. surma korral;
1.3. väljaarvamisel juhatuse otsusega.
2. Tasutud liikmemaks selle majandusaasta eest, millal liige välja astub või välja arvatakse, jääb Liidule.
Väljaarvamine
3. Kui Liidu liige ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi, arvatakse ta juhatuse otsusega Liidust välja.
4. Liige loetakse välja arvatuks juhatuse vastava otsuse tegemise päevast. Juhatuse otsusel liikmeskonnast välja arvatud isikul on õigus otsus vaidlustada üldkogul, mille otsus on lõplik.
Artikkel 8
Auliige
1. Liidu auliikmeks nimetatakse isik juhatuse ettepanekul üldkogu otsusega.
1.1. Auliikmel on kõik Liidu liikme õigused ja kohustused, välja arvatud kohustus tasuda Liidu liikmemaksu.
III JUHTIMINE
Artikkel 9
Üldsätted
1. Liidu kõrgeim organ on üldkogu.
2. Üldkogude vahelisel ajal juhib Liidu tegevust juhatus.
Artikkel 10
Üldkogu
1. Üldkogu täidab seaduses sätestatud mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku ülesandeid.
2. Üldkogu otsuste täitmine on Liidu liikmetele ning juhatusele kohustuslik.
3. Juhatus kutsub Üldkogu kokku vähemalt kord aastas.
4. Erakorralise üldkogu kutsub juhatus kokku revisjonikomisjoni nõudel või vähemalt 1/10 Liidu liikmete algatusel kirjalikult esitatud nõudmisel. Erakorralise üldkogue liikmetele vähemalt 2 (kaks) nädalat enne selle kokkukutsumist.
5. Üldkogu päevakorra esitab juhatus. Liikmed, osakonnad ja ühendused esitavad Üldkogule ettepanekud küsimuste päevakorda võtmiseks juhatuse kaudu. Esitatud küsimuste päevakorda võtmisest keeldumisel peab juhatus andma avaldajatele argumenteeritud kirjaliku vastuse.
6. Üldkogul on õigus lisada lihthäälteenamusega päevakorda üldkogul osalevate liikmete tõstatatud küsimusi.
7. Juhatus saadab hiljemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne üdkogu toimumist välja eelteated üldkogu toimumise kohta, paludes liikmetel esitada arutamisele tulevaid küsimusi ja valitavate organite kandidaate. Üldkogu toimumise lõpliku kuupäeva, aja ja koha kuulutab juhatus välja vähemalt 14 (neliteist) päeva enne kavandatavat üldkogu läbiviimise päeva
8. Üldkogu pädevus:
8.1 Üldkogu pädevusse kuuluvad kõik Liidu tegevust puudutavad küsimused, mida Eesti Vabariigi seaduse või Liidu põhikirjaga ei ole antud teiste organite pädevusse.
8.2 Üldkogu ainupädevusse kuulub:
8.2.1 põhikirja muutmine ja kinnitamine;
8.2.2 Liidu tegevuse eesmärkide muutmine;
8.2.3 Liidu esimehe ja juhatuse liikmete valimine;
8.2.4 Liidu esimehe, juhatuse või juhatuse liikme tagasikutsumine;
8.2.5 revisjonikomisjoni valimine;
8.2.6 revisjonikomisjoni või selle liikme tagasikutsumine;
8.2.7 juhatuse tegevuse ja Liidu majandustegevuse aastaaruande ning revisjonikomisjoni või audiitori otsuse ärakuulamine ja kinnitamine;
8.2.8 eelarve ja liikmemaksu suuruse kinnitamine;
8.2.9 auliikmete nimetamine;
8.2.10 otsuste tegemine kinnisasjade omandamise või omandist loobumise tehingute sooritamiseks;
8.2.11 juhatuse liikmega tehingu tegemine või tema vastu nõude esitamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
8.2.12 Eesti Ajakirjanike Liidu tegevuse lõpetamine, Liidu ühinemine teiste organisatsioonidega või jagunemine;
8.2.13 likvideerimiskomisjoni koosseisu määramine ja järele jäänud vara kasutamine;
8.2.14 Liidu lõpetamisel allesjäänud vara jagamise õigustatud isikute määramine.
9. Üldkogu otsustusvõimelisus:
9.1 Üldkogul osalev Liidu liige on hääleõiguslik, kui liikmemaks on tasutud. Hääleõiguslik liige saab delegeerida oma hääle teisele liikmele kirjaliku või elektroonilise volitusega.
9.2 Üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud vähemalt üks viiendik liikmeskonnast pluss üks liige.
9.3 Kui kvoorum pole tagatud, kutsub juhatus mitte hiljem kui kahe nädala jooksul kokku uue üldkogu sama päevakorraga. Kordusüldkogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on volituste alusel esindatud vähemalt üks kümnendik liikmeskonnast.
10. Hääletamine
10.1 Üldkogu päevakorraküsimuste hääletamine on avalik. Üldkogu võib määrata lihthäälteenamusega mistahes küsimuse hääletamise salajaseks. Isikuvalimiste hääletamine on salajane, kui üldkogu ei otsusta teisiti.
10.2 Otsused võetakse vastu Üldkogul esindatud liikmete lihthäälteenamusega, välja arvatud Liidu eesmärkide muutmine, tegevuse lõpetamine, Liidu ühinemine või jagunemine, mis otsustatakse kahe kolmandiku üldkogul esindatud liikme poolthäältega.
10.3 Põhikirja muudatusettepanekute tegemine toimub üldkogu ettevalmistaval perioodil. Ettepanekud esitatakse juhatusele kirjalikult ja arutatakse läbi põhikirja muutmiseks moodustatud komisjoni poolt. Muudatusettepaneku(d) kinnitab üldkogu.
10.4 Igal Liidu liikmel on üks hääl.
Artikkel 11
Juhatus
1. Juhatus valmistab ette ja viib läbi üldkogu.
2. Üldkogu valib juhatuse liikmed kolmeks aastaks. 5-7 liikmelist juhatust juhib ja vastutab juhatuse töö eest üldkogul valitud esimees.
3. Üldkogu saab lihthäälteenamusega kutsuda juhatuse tagasi.
4. Juhatuse valimisel loetakse valituks kandidaadid, kes saavad kõige rohkem hääli.
5. Juhatuse volituste kehtimise ajal väljalangenud liige asendatakse juhatuse valimistel koosseisu mittevalituks osutunuga, kes sai enim hääli.
6. Üldkogu võib liikme vabastada ennetähtaegselt, kui juhatuse liige koosolekutel ei osale.
7. Juhatusel on otsustusõigus kõigis Liidu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei ole üldkogu ainupädevuses, sh loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamisel.
8. Juhatuse õigused ja kohustused:
8.1 annab oma tegevusest aru üldkogule;
8.2 esitab üldkogule majandusaasta aruande (raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande);
8.3 koostab ja esitab üldkogule Liidu eelarveprojekti;
8.4 registreerib osakondade, sektsioonide, loominguliste ja muude Liidu-siseste ühenduste asutamise ja sulgemise;
8.5 kinnitab Eesti Ajakirjanike Liidu pressikaardi ja IFJ Eesti pressikaardi käitlemise ja väljastamise korra;
8.6 peab arvestust liikmete üle ja registreerib nende loodud teosed;
8.7 kinnitab ja muudab konkursside statuute;
8.8 valib endi hulgast juhatuse aseesimehe;
8.9 töötab välja ja kehtestab auliikme nimetamise korra;
8.10 töötab välja ja kehtestab Liidu liikmeks vastuvõtmise korra;
8.11 töötab välja ja kehtestab liikmemaksu tasumise korra.
9. Juhatusel on õigus asutada fonde ja sihtasutusi ning muid iseseisva eelarvega Liidu ühendusi;
10. Juhatuse esimehe äraolekul või ennetähtaegsel ametist lahkumisel juhib juhatuse tööd kuni korralise üldkoguni aseesimees;
11. Juhatuse liikmed võivad esindada Liitu kõigis õigustoimingutes vastavalt juhatuselt saadud volitustele kahekesi koos.
12. Juhatuse koosolek:
12.1 Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees või aseesimees, nende äraolekul võib koosoleku kokku kutsuda juhatuse enamuse algatusel.
12.2 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kord kolme kuu jooksul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool juhatuse liikmetest.
12.3 Juhatuse otsused võetakse vastu kohal viibivate liikmete lihthäälteenamusega.
12.4 Juhatuse koosoleku otsus jõustub vastuvõtmise päevast.
12.5 Juhatuse koosolekud protokollitakse.
Artikkel 12
Struktuur
1. Liidul on oma juhtorganite kaudu õigus moodustada osakondi ja ühendusi, asutada fonde ja sihtasutusi ning luua töökohti ja struktuuriüksusi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks.
2. Liidu fondide ja sihtasutuste asutamise kinnitab üldkogu.
3. Liikmetel on õigus moodustada osakondi ja loomingulisi või muid ühendusi. Osakond või ühendus registreeritakse juhatuses. Osakond peab arvet oma liikmete üle.
4. Osakonnal on õigus:
4.1 pidada oma liikmete nimel läbirääkimisi tööandjaga ning valmistada ette kollektiivlepinguid;
4.2 valida 3 (kolmeks) aastaks usaldusisik, kes esindab osakonda läbirääkimistel tööandjaga ning kes sõlmib Liidu juhatuse nimel kollektiivlepingu;
4.3 taotleda majanduslikku ja juriidilist abi Liidu juhtorganitelt;
4.4 kehtestada oma liikmetele, kes töötavad sama tööandja juures, ühtne Liidu liikmemaksu tasumise kord.
5. Osakond, sektsioon, loominguline või muu ühendus on kohustatud:
5.1 Registreerima oma üksuse juhatuses 15 päeva jooksul alates moodustamise päevast.
5.2 Liidu juhatuselt vastava volituse saamisel ning osakonna liikmete taotlusel esindama oma liikmeid läbirääkimistel tööandjaga.
5.3 Kui ühe tööandja juures on moodustanud osakonna vähemalt 5 Liitu kuuluvat töötajat, siis arvatakse osakonda kuuluvateks kõik sama tööandja juures töötavad Liidu liikmed.
Artikkel 13
Liidu tegevus loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamisel
1. Liit eraldab liidu liikmeks olevatele vabakutselistele loovisikutele vabakutselise loovisiku loometoetust ja liidu liikmeks olevatele loovisikutele stipendiumi loometegevuseks ning sellega seotud täiendõppeks.
2. Vabakutselistele loovisikutele loometoetuse määramise ja loovisikutele loometegevuseks ja sellega seotud täiendõppeks stipendiumide eraldamise otsustab liidu juhatus, kes täidab loometoetuse määramise komisjoni ülesandeid loovisikute ja loomeliitude seaduse § 17 tähenduses. Juhatus kaasab vajadusel otsustamisse väliseksperte.
3. Liidu juhatus kinnitab:
3.1 korra, mille kohaselt tuleb liikmel teatada teostest, mille liidu liige on liidu loomealal aasta jooksul loonud, ja nende registreerimise korra; juhatus võib vajaduse korral nõuda liikmelt täpsustavaid andmeid teoste kohta;
3.2. loometoetust saavate isikute ja loometoetuse üle arvestuse pidamise korra;
3.3. loometoetuse ja stipendiumite taotlemise aluse, vormi ja tähtajad.
4. Kui tekivad asjaolud, mille tõttu loometoetuse saaja ei vasta loovisikute ja loomeliitude seaduses loometoetuse saamiseks sätestatud tingimustele, on loometoetuse saaja kohustatud sellest viivitamatult liidule teatama.
5. Loometoetuse maksmine lõpetatakse, kui loometoetuse saaja on esitanud loometoetuse taotlemisel liidule teadlikult valeandmeid või ei vasta enam seaduses loometoetuse saamiseks sätestatud tingimustele.
6. Juhatus võib määrata stipendiume liidu loomeala seisukohalt oluliseks loome-, õppe- ja teadustööks muuhulgas riigieelarvest eraldatud toetuse arvelt, kui seda toetust ei kasutata aasta jooksul täielikult loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele. Stipendiumi võib maksta vaid juhul, kui loovisik ei saa sellist stipendiumi ühestki teisest loomeliidust. Stipendiumi määramiseks tuleb esitada liidule kirjalik põhjendatud ettepanek.
IV LIIDU TEGEVUSE KONTROLLIMINE
Artikkel 14
1. Liidu liikmetel on õigus tutvuda Eesti Ajakirjanike Liidu dokumentidega.
2. Finants- ja majandustegevuse kontrollimiseks valib üldkogu Liidu liikmete hulgast kolmeks aastaks revisjonikomisjoni või revidendi.
3. Revisjonikomisjoni liikmete arvu ja koosseisu valib üldkogu. Juhatuse liikmed ei või kuuluda revisjonikomisjoni koosseisu.
4. Revisjonikomisjon valib oma esimesel koosolekul esimehe. Vastavalt vajadusele võib komisjon valida enda liikmete hulgast esimehe ajutise kohusetäitja.
5. Revisjonikomisjon:
5.1 hindab Liidu vara kasutamise vastavust tegevuse eesmärkidele;
5.2 hindab Liidu raamatupidamis- ja tegevusaruannet ning nende lisasid;
5.3 teeb juhatusele ettepanekuid Liidu majandusliku tegevuse tulemuslikkuse parandamiseks;
5.4 esitab üldkogule oma aruande ja teeb vajadusel ettepanekuid.
6. Revisjonikomisjonil on õigus tutvuda kõigi Liidu dokumentidega.
7. Revisjonikomisjoni esimehel või tema ülesandeid täitval revisjonikomisjoni liikmel on õigus osaleda juhatuse koosolekul sõnaõigusega.
8. Revisjonikomisjonil on õigus nõuda juhatuselt Liidu erakorralise üldkogu kokkukutsumist.
V LIIDU VARA
Artikkel 15
1. Liidu vara moodustub:
1.1. liikmemaksudest,
1.2. toetustest ning eraldistest,
1.3. subsiidiumidest, kingitustest ja annetustest,
1.4. omandituludest,
1.5. tuluürituste sissetulekutest,
1.6. sihtotstarbelistest annetustest,
1.7. muudest tuludest.
2. Liidu vara kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja jooksva tegevuse tagamiseks.
3. Liidu majandusaasta on kalendriaasta. Erakorraliste kulude üle otsustab juhatus, tehes üldkogule ettepaneku lülitada need järgmisesse eelarvesse.
4. Liidu omandis olevaid kinnisasju saab omandada ja võõrandada üksnes üldkogu otsusel ning üldkogu poolt määratud tingimustel.
VI LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE
Artikkel 16
1. Liidu tegevus lõpetatakse:
1.1. Üldkogu otsusel, kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkogul esindatud liikmetest
1.2. muudel Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud alustel.
2. Liidu lõpetamisel toimub seadusandluses ettenähtud likvideerimismenetlus. Üldkogu valib likvideerimiskomisjoni või likvideerija.
3. Likvideerimiskomisjon või likvideerija viib läbi likvideerimismenetluse seaduses ettenähtud korras.
Põhikiri kinnitatud EAL-i IX kongressil 12. detsembril 1997
Põhikiri muudetud EAL-i XIV kongressil 26. jaanuaril 2001
Põhikiri muudetud EAL-i XIX kongressil 28. aprillil 2006
Põhikiri muudetud EAL-i XXIII kongressil 18, märtsil 2010
Põhikiri muudetud EALI XXVII kongressil 30. mail 2014
Põhikiri muudetud EALI XXXIII kongressil 30. oktoobril 2020
Põhikiri muudetud EALI XXXV kongressil 4. novembril 2022
Põhikiri muudetud EALI XXXVIII kongressil 25. aprillil 2025